Levinuim villaarhitektuuris Sotsiaalhooned-> koolid, haiglad, kultuuri- ja haldushooned, üürikorterid Puit- ja paefunktsionalism PÄRNU: modernistliku arhitektuuri pealinn Eestis (suvitamine) Sisekujunduses art déco ja historitsism Funktsionaalsete gruppide rõhutamine Iseloomulikud jooned Traditsioonilised materjalid, vähe tehnilisi uuendusi Asümeetria Lintaken, ümaraken, nurgaaken Kaaravaga müür aedade eraldamiseks Krohvitud heledad fassaadid Kastjas kuju ja lamekatus Klaasakendega torn Tuntuimad arhitektid Ernst Jacoby Eugen Haabermann Herbert Johanson Edgar Johan Kuusik Funkarhitektuuri näited · Palitseri villa Nõmmel · Paefunktsionalism Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
Hiiumaal paarguks ja mujal Eestis suveköögiks. Suvekööki kasutati selleks, et rehielamu ruumid suvel liiga palavaks ei läheks. 19. sajandiks olid peaaegu kõigil rehemajadel olemas kambrid. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. 19. sajandi teisel poolel hakati rehielamut täiustama: ehitati uued korstnaga küttekolded, mitu kambrit, ning nendele laudpõrandad ja -laed, suured aknad, mõnel pool tehti välisukse ette klaasakendega koda. Nüüd said kambritest eluruumid, kus esialgu elasid peremees ja perenaine väikeste lastega. Teised pereliikmed jäid rehetuppa. Elamu ehitati tahumata männi- või kuusepalkidest. Seinu kaitses sarikaile toetuv õlg- või rookatus, elamu kolmnurkset otsakatust kutsuti kelbaks. Valgusallikaks kasutati männipuust tehtud pirdusid ehk peerge. Peerg kasteti männivaiku ja süüdati siis põlema. Selleks, et peergu seina külge kinnitada või käes hoida, kasutati pilakuid
Pärast balti-sakslaste lahkumist 1939.a. sõja tõttu üüris Neitsitorni ülemist ateljeed Estonia peadirigent Raimond Kull. Pärast etendust kogunesid tollased kuulsused Taani Kuninga aeda musitseerima. 50 - 60ndatel tehti Tallinnas massiliselt restaureerimistöid. Nii restarueeriti ka Neitsitorn 1968-80 esimeseks nõukogudeaegseks trendikohvikuks, arhitektuurilise mälestise parema säilitamise huvides. Torni keskajal lahtine selg asendati sel ajal suurte klaasakendega. Nende tööde käigus taastati ka 18. sajandil hävinud neljas korrus Toomkirik Toomkirik e. Püha Neitsi Maarja Peakirik Toomkirik on Toompea suure linnuse tähtsamaid ehitisi ning samas üks vanimaid kirikuid Tallinnas. Põranda tasapind 1,5 m allpool tänava tasapinda, mis on aastasadade jooksul kasvanud Olnud iga võimu ajal tähtsaim pühakoda Aristokraatia armastatuim matmispaik
Pidude korral oli tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud ja muu majakraam. Rehealuse juurde kuulus ka aganik aganate (n teravilja-, heina- ja linaseemnete peksmisel ja tuulamisel alles jäänud õisikute, kuparde ja lehtede kergemad ja peenemad osad) hoidmise ruum. Kamber on rehielamus hilisem lisand (17.sajand esimest korda mainitud), kaua oli kütteta ruum, mida kasutati kaua panipaigana ja suviti magati seal. 19.saj muudeti kamber soojaks suitsuvabaks klaasakendega eluruumiks. Algul ehitati sinna reheahjust köetav soojamüür. Elu rehielamus oli tsükliline. Sügisel pärast viljalõikust viidi kogu kraam rehepeksuajaks toast välja ja hakati vilja kuivatama. Pärast rehtesid puhastati tuba tahmast ja tolmust ning seati elamiseks korda. Talvel elas ja töötas kogu pere soojas rehetoas. Põhja-Eestis sisemaal, kus saunu polnud viheldi ja pesti laupäeviti reheahju peal.
Mõisates kasutati ka päevatöölisi hooajatöödel (tavaliselt palgati vabadikkude seast). Ajapikku tekkis aga selge tööjõupuudus. Murrang talurahva eluolus- Talurahva eluasemeks oli traditsiooniline rehielamuolnud sajandeid, 19 saj toimusid aga muudatused- esialgu hakati olemasolevaid rehielamuid ümber tegema- tehti tulekoldele korsten juurde, teiseks hakati rehielamu siseselt ehitama uusi kambreid (need siis reeglina juba klaasakendega), ehitati ka köök ning hakati ka laudpõrandaid rajama. Eriti 19 sajandi teisel poolel hakati ehitama omaette elumajasid, mis seisid eraldi rehes. Viimastel kümnenditel mutuus eriti populaarseks see. Oluline muudatus ka 1860-70 oli petrooliumilampide kasutuselevõtt- see oli revolutsiooniline. Toimus ka üldine üleminek taluelamute sisustuses, lähenes rohkem linnamajade omale, igast mööblit ja värkki hakati panema, samuti raamaturiiuleid jne.
17. sajandil on esimest korda mainitud kambreid, mis 19. sajandiks olid olemas peaaegu kõigil rehemajadel. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. 19. sajandi teisel poolel hakati rehielamut, eriti kambrite osa täiustama: ehitati uued korstnaga küttekolded, mitu kambrit, eraldi köök ning nendele laudpõrandad ja -laed, suured aknad, mõnel pool tehti välisukse ette klaasakendega koda. Nii said kambritest eluruumid, rehetuba jäi majandusruumiks, mis mõnikord ehitati ümber köögiks. Talutööd, tööriistad ja elatusvahendid Peamine suvine veovahend oli vanker. Kuni 17. saj. tehti vankreid puust, esimesteks raudosadeks olid telgede tugevdusliistud. Raudrehvid hakkasid levima 19. saj. algul. Eestis rakendati hobuseid veokite ja osaliselt ka maaharimisriistade ette looga ja rangidega nn. lookrakendis. Härjad rakendati sarvede taha seotava kuklaikkega
annaabi.ee 
