Siis algas linnuste ehitamine, mis oli kihelkondades ühine ettevõtmine. Eesti muinaslinnused on rühmitatud neljaks: neemiklinnused, kalevipoja sängid, mägilinnused ning ringvall-linnused. Muljetavaldavamad mälestusmärgid muinasaja lõpust on 11. ja 12 saj. kerkinud linnused - maalinnad Saaremaal ja Läänemaal (suurim Harjumaal Varbola Jaanilinn) ning mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega, mis olid laotud ilma mördita nagu kivaiad (nt. Varbola ja Valjala). Maalinnad nõudsid pikaajalist ühistööd. Näiteks Varbola ehitamine nõudis 250 000-300 000 tööpäeva, väiksemad (Leole) umbes 8000-14 000 päeva. Keskaeg Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Linnaõigus määratles linna privileegid: omavalitsus, selle
väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised. · 1919 maareform MÕISATE KAOTAMINE 7. Eestlaste kujunemine kirjaoskamatust rahvast kirjaoskajaks rahvaks kattub 4. alates jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid barokk, renessanss, klassitsism) · Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal · Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas o linnasüda oli turuplats, linna keskmes asus ka raekoda ja raeapteek
väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised. 1919 – maareform MÕISATE KAOTAMINE 7. Eestlaste kujunemine kirjaoskamatust rahvast kirjaoskajaks rahvaks kattub 4. alates jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid – barokk, renessanss, klassitsism) Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas o linnasüda oli turuplats, linna keskmes asus ka raekoda ja raeapteek
ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnas olid: Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. Veidi väiksemad: Revala, Harjumaa,Läänemaa ja Järvamaa. Kõige väiksemad : Alempois, Mõhu,Nurmekund, Soopolitse , Jogetaga ja Vaiga. Maakonda juhtisis kihelkonade vanemad koos. Linnused *Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn. *Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja pust, osalt kombineeritud kivivallidega. *Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Ring Eesti ümber tõmbub koomale *Eestlastel tuli valmistuda tõrjuma naaberrikide vallutuskatseid. Mitu korda kais Eestis sõdimas Novgorodi vürst Mstislav ja ka taanlased. *Rootslased tegelesid peamislt Soome ristiusustamisega. Läänemerele olid ilmunud juba ka sakslased- 1159.a rajasid nad oma esimese Läänemere-äärse linna,
eest. need olid väikesed, lihtsad, paksude müüridega. tav. ühe kupliga. Teophanes Kreeklane- kuulsaim maalija. töötaS algul Novgorodis.. Venemaal 40 aastat ( põhiline Moskva) Moskvas 14 15 saj vahetusel. võitluses mongoli vastu oli juhtiv osa Moskva vürstiriigil. Suurimaks ettevõtmiseks oli Kremli ehitamine. 1367. a alustati müüride ja tornide ehitamisega. Moskva ümbruse kloostrid hakkasid oma hooneid ümbritsema kivivallidega. elamuid ehitati endiselt puidust. ehitis altari ees- ikonostaas. algselt oli see madal võre, mis eraldas apsiidi kirikust. aegade jooksul lisati rohkem pühapilte ja ikonostaas kerkib kõrgemale. Rublkov- tema kunst on lüüriline ja tundeküllane. Uspenski katedraal- moskvas. 17.saj kaetakse telkmüüridega Vassili Blazennõi kirik sai eeskujuks paljudele kirikuhoonetele. Arhitektuur muutus keerukaks, lisati treppe, galeriisid, sibulakupleid. Lääne Euroopa kunst varajasel keskajal
Need haarasid sõjakäikudele kaasa suuremad väeüksusi ja kujutasid ohtu Eesti iseseisvusele. Xi saj. Keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid ning võimsamaid ringvall linnuseid. Eriti suured ja paljude külade ühist tööd nõudvad maalinnad kerkisid Lääne-Eestis ja Saaremaal. Eriti hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Linnused. Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega. Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Relvad. Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis
· Matmiskombed: Kivikirstkalmed- oli 5-8 meetrise läbimõõduga kividest ring ja selle keskele laotud rist, kuhu sängitati surnu. Laevkalmed- äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. · Elatusalad: Karjakasvatus ja maaviljelus. Esmajoones kasvatati lambaid kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina. Kõplapõllundus. · Kaali järv: Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis Kaalisse kõrgete kivivallidega korrapärane katlakujuline auk, mille diameeter on 11m ja sügavus 22m ning kuhu aja jooksul kujunes järv. Arvatakse, et see langes aastatel 1700-1500 eKr. · Vanem rauaaeg(Eelrooma rauaaeg): u.500 eKr.50 pKr. · Eelrooma rauaajal jõudsid Eestisse esimesed rauast esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti maha ja pronksesemete tootmine ei andnus endist tulu. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas seoses rauatootmisega kiiremini arenema.
annaabi.ee 
