· Harimisõrnad mullad- intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. 60. Muldade haritavus.- · kergelt haritavad mullad- kivivabad liiv- ja saviliivmullad tasastel aladel. Samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud. · Keskmiselt haritavad mullad- keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. · Raskelt haritavad mullad- tugevasti kivised ja rähksed mullad, rasked liivsavi- ja savimullad,
I Mitteharitavad mullad - metsamaad, looduslik rohumaa II Haritavad mullad: 1) Head põllutüübilised haritavad maad – agrorühm A 2) Keskmised põllutüübilised haritavad maad – agrorühm B 3) Rohumaatüübilised haritavad maad – agrorühm C (piiratud kastussobivusega mullad) 62. Muldade harimiskindlus Mulla harimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. 63. Muldade haritavus • Kergelt haritavad – kivivabad liiv ja saviliivmullad tasastel aladel • Keskmiselt haritavad – keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või kohati kallaklikel aladel. • Raskelt haritavad – tugevasti kivised ja rähksed mullad ning tugevasti kallaklikud alad 64. Muldade degratsioon ja kaitse. Erosiooni saab vähendada kaitseribade rajamisega küngaste nõlvadele või veekogude kallastele
allub tugevale mineraliseerumisele. Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. 62. Muldade haritavus- Kergelt haritavad mullad kivivabad liiv- ja saviliivmullad tasastel aladel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud.Keskmiselt haritavad mullad keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad tugevasti kivised ja rähksed mullad. rasked liivsavi- ja savimullad, puudulikult kuivendatud või kuivendamata
Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. 62. Muldade haritavus- Kergelt haritavad mullad kivivabad liiv- ja saviliivmullad tasastel aladel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud.Keskmiselt haritavad mullad keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad tugevasti kivised ja rähksed mullad. rasked liivsavi- ja savimullad, puudulikult kuivendatud või
säilimise. Erosiooniohtlikud mullad · Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Erodeeritud mullad. 76. Muldade haritavus. 13 Kergelt haritavad mullad: kivivaba liiv ja sl-mullad tasastel aldel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud. Keskmiselt haritavad mullad: keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad: tugevasti kivised ja rähksed mullad, rasked ls- ja s-mullad, puudulikult kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad. 77. Muldade degradatsioon ja kaitse. Degrad.- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Jaotus: 1. ehitusdegrad.; 2. olmededegrad
vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. 75. Muldade haritavus: Kergelt haritavad mullad: kivivaba liiv ja sl-mullad tasastel aldel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud. Keskmiselt haritavad mullad: keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad: tugevasti kivised ja rähksed mullad, rasked ls- ja s-mullad, puudulikult kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad. 76. Muldade degradatsioon ja kaitse: Degrad.- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Jaotus: 1. ehitusdegrad.; 2. olmededegrad
kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. 69. Muldade haritavus. Kergelt haritavad mullad: kivivaba liiv ja sl-mullad tasastel aldel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud. Keskmiselt haritavad mullad: keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad: tugevasti kivised ja rähksed mullad, rasked ls- ja s-mullad, puudulikult kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad. 70. Muldade degradatsioon ja kaitse. Degratsioon on mulla kahjustumine või hävitumine looduslike protsesside või inimtegevuse tagajärjel
Seevastu harimisõrnad on sellised mullad, millede intensiivne harimine võib kaasa tuua viljakuse vähenemise. Sellistel muldadel on orgaanilise aine sisaldus madal, nad alluvad erosioonile ning võivad olla turvastunud. Muldade haritavus iseloomustab mullaharimistööde optimaalset ja efektiivset teostatavust praktilise kasutamise seisukohalt. Kergelt haritavaid muldi on võimalik harida agrotehnika nõutaval tasemel ilma mingite lisakuludeta. Sellised mullad on kivivabad liiv- ja saviliivmullad tasastel aladel. Raskelt haritavad mullad nõuavad agrotehnilisi erivõtteid ja täiendavaid kulutusi need on tugevasti kivised ja rähksed ning liigniisked mullad ja kallaklikud maad. Küllalt sageli määrab just muldade haritavus nende maade praktilise kasutamise. Viimasel ajal on hakatud edukalt rakendama minimeeritud mullaharimist, mis parandab ka vähese harimiskindluse ja raskelt haritavate muldade kasutamisvõimalusi.
Veel sügavamalt töötavad kultivaatorid on juba sügavkobestus- ehk süvakultivaatorid ja sügavkobestid 4) põhiülesande järgi: kobestus- ja rohimiskultivaatorid Käpp koosneb ankrust ja tööorganist. Ankruid võib olla 3 tüüpi: 21 a) jäiga ankruga kobestamiskäpp sobivad kobestamiseks seal, kus mullad on rasked, tihenenud ja kivivabad b) poolvetruv ankur c) vetruv ankur, mis jaguneb omakorda C- ja S-kujuliseks Tööorganiks võib olla: a) pii b) hanijalg c) külglõike tera kobestamiseks ja umbrohutõrjeks d) muldamiskorpused rühvelkultuuride muldamiseks Kultiveerimise ülesanded: 1) mulla kobestamine ja õhustamine 2) mulla segamine ja murendamine 3) põllupinna tasandamine 4) umbrohu hävitamine 5) väetiste ja mulda antavate herbitsiidide ja insektitsiidide segamine mullaga