allikaid kristallselge veega, läheduses, veidike ida pool voolab Withami jõgi. Selles looduskaunis kohas sündis ja veetis oma lapsepõlve-aastad suur teadlane Isaac Newton. Woolsthrope´i härrastemaja, kus Newton sündis, on hästi säilinud ja püsib tugevana praegugi. See on suur kahekordne kivimaja, madalate akende ja ustega. Maja sein on tihedalt kaetud väätkasvudega. Välisukse kohale on kinnitatud kivitahvel kirjaga: "Selles härrastemajas sündis sir Isaac Newton 25.dets. 1642." Maja toad on ruumikad, madalad, kivipõrandaga, ka magamistoas, kus Newton sündiski. See ruum asub maja teisel korrusel. Newtoni sünnikodu. 3 Newtoni esivanemate kohta puuduvad kaugemale ulatuvad täpsed teated. Levinud on kolm põhilist arvamust: Arvatakse, et isa poolt pärineb Newton ühest Sotimaa mõisniku
savikasti, kuhu lisas ka dokumente endast. Savist jäljendus nikerdatud paneelist asetati kaitseks kivitahvli pealispinnale. Originaalne Nabu-apla-iddina asetatud kaitse oli purunenud, kui Nabopolassar tahvlit taastama asus. Ta asendas vana kaitse uuega ning pani originaali kasti koos tahvliga, mis jäid uut avastamist ootama. Umbes ajast 870 eKr pärineb Sipparist Nabu- apla-iddina kivitahvel, kuhu on salvestatud kindlate maade tagastamine kuninga Nabu- apla-iddina poolt samanimelisele preestrile. Kivitahvli ülaosas on jumalate 13 sümbolit, mille eesmärk on kaitsta seda seaduslikku avaldust. Nii kuningas, kes kannab tüüpilist
koguma. Mõõtes selle kogunemise kiirust, saab teada ± 10% valmistamis ajast. Kui 1000 aastat vana, siis ±100 aastat. Eksperimentaal arheoloogia proovida eset valmistada omaaegseid tööriistu kasutades ja neid kasutada, nii nagu neid vanasti võidi kasutada. Kontrollarheoloogia. Arheoloogia, kui teaduse kujunemine. · Babüloonia kuningas Nabunaid tegi kaevamise Sippuri templis, leiti kivitahvel. · Konstantinus ja Metodius (slaavi tähestiku tegijad) käisid 9. sajandil otsimas Rooma paavsti Clemens III hauda. Meri olevat kandnud ta Krimmi. Tsehhid läksid hauda sinna otsima, jälgisid taevatähti, mis suunasid nad õigele kohale. Keskajal üritati leide tõlgendada; kivikirvest tõlgendati piksenoolena, savinõud on päkapikkude nõud (munkade arvates), megaliitkalmed on hiiglaste hauad.