· tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust · Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga · käed kõrval või rinna ees · tavaliselt lokkisjuukselise soenguga · näol nn "salapärane arhailine naeratus" · esineb peamiselt joonia ja atika kunstis · arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine) Nad olid marmorist, üleelusuurused. Varasemad kurosed jäävad neljakandilise kivitahuka raamidesse. Hilisemad kurosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav.Liikumist väljendavad skulptuurid: ülakeha otsevaates, jalad profiilis. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. · Aegina Aphaia templi ehisviilud Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta
6. teema Egiptuse kunst Seotud enamjaolt surmajärgse elu kujutamisega, nt loodi hingele asupaigaks portreesid ja skulptuure. Skulptuur: Vaaraosid kujutatakse ülirangelt, üldistatult, nt Sfinks (Chefreni näojoontega?). Nad on kindlas poosis (seismas, vasak jalg eespool, vahel üks käsi rinnal), pilk suunatud üle vaatajate pea. Vaaraode kujutamise traditsioon ei muutunud. Kuigi osati hästi kujutada proportsioone, ei kujutatud iseloomulikke jooni ja üksikasju. Lähtuti kivitahuka vormist. Väljakujunenud kaanon kasutas moodulina väikest küünart. Lihtrahvast kujutati tõetruumalt, elavamalt. Tihti on need skulptuurid puidust ja värvilised. Reljeef: Maalikunsti ja skulptuuri vaheaste. Levinud madalreljeef ja süvendreljeef. Need olid tavaliselt eredalt värvilised, olid täiendatud hieroglüüfidega. Nt Narmeri palett Levis ka seinamaal. Vanaegiptuse pinnakunst reljeef + seinamaal