Kuna selline gaasivahetus on aeglane, võib protsessi lõpunikulgemiseks kuluda aastaid . Pikaajalisel kõvenemisel väheneb teatud määral sõltuvus lähtematerjalide koostisest. Mördi tugevus mikrotasandil suureneb mitme sajandi jooksul keskmiselt 50% . Pikemaajaline plastne olek on soodne selle poolest, et koormused sättuvad sobivas asendis, vähendades süsteemi jäikusest tingitud sisepingeid ja seega pragunemise tõenäosust. Mõõdukas koormus mõjub hästi ka mördi kivistumisprotsessi tulemustele . Karboneerudes tõmbub lubjapasta kokku ligikaudu 0,35% ulatuses. Kokkutõmbumise vältimiseks on vaja lisada lubjale täiteainet, mis suurendab ka poorsust, kergendades niiviisi gaasivahetust ja kiirendades seega karboneerumist [7,17]. Seda täiteainet nimetatakse ka agregaadiks või inertseks täidiseks. Viimast väljendit ei peeta aga korrektseks, sest mingil määral see reaktsioonides siiski osaleb [19]. Poorsus on ajaloolistel
dolomiitkillustikku • Maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Vesi • Betooni valmistamiseks peab vesi olema joogikõlbulik • Merevett võib betoonis kasutada vaid siis, kui selle soolade sisaldus on alla 2% – Raudbetoonis kasutada ei tohi Lisandid • Aeglusti – pikendab tardumise algust st. saab kauem töödelda • Kiirendi – kiirendab kivistumisprotsessi • Külmalisand – kasutatakse talvistel betoonitöödel (kiirendab tardumist ja on jäätumisvastane) • Plastifikaator – muudab betooni kergesti valatavaks ja kvaliteetsemaks • Õhku sisseviiv lisand – vähendab betoonivee pindpinevust (tekitab õhumulle, mis sarnanevad filtrile) Betooni liigitamine • Sideaine järgi • Täitematerjali järgi • Struktuuri järgi • Kivistumistingimuste järgi • Terastikulise koostise järgi
annaabi.ee 
