Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab arvatavasti katsekehadest eralduv niiskus. Erineva tihedusega betooni saamiseks tuleb kasutada erineva tihedusega täitematerjale (näiteks väiksema tihedusega betooni saamiseks täitematerjaliks kergkruus). Samas kivistumiskeskkonna mõju survetugevusele on märkimisväärne. 7. Kasutatud kirjandus 1. „Ehitusmaterjalid“, R. Otsman, Tallinn, 1976, ptk „Betoonisegu omadused“, lk 227 2. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/tehniline_info/vaiketarbijale/Betoonid.htm. 3. http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf ptk 5.2, lk 85. 4. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/tooteportfell/Talvine+betoneerimine.htm 5. http://www.heidelbergcement
väitel on tegemis normaalbetooniga, kus tihedus jääb 2000 – 2600 kg/m3 vahemikku. Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märkimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab katsekehadest eralduv niiskus. Erineva tihedusega betooni saamiseks tuleb kasutada erineva tihedusega täitematerjale (näiteks väiksema tihedusega betooni saamiseks täitematerjaliks kergkruus). Samas kivistumiskeskkonna mõju survetugevusele on märkimisväärne. Betoonisegu tugevus saavutatakse kivistumise teel. Kuna betooni kivistumise kiirus on väga aeglane, hakkasime betooni katsetama alles 28 päeva möödudes, mil enamus tugevusest on käes, kuid tugevnemine toimub ajas veelgi. Laboratoorses töös selgus, et suurima survetugevusega (34,0 N/mm2) katsekehad kivistusid 20 kraadises keskkonnas 28 päeva. Väikseima survetugevusega (17,7 N/mm2) katsekehad kivistusid külmas keskkonnas 28 päeva
annaabi.ee 
