laiemalt levinud ning tunduvalt arvukam kui praegu. [7] Eesti jaoks on oluline meeles pidada, et alamliigi Lacerta agilis agilis lähim esinemispiirkond on Ida-Preisimaa (Kalingradi oblast) ning alamliikide Lacerta agilis chersonensis ja Lacerta agilis exigua sümpatrilise leviku piirkond on Daugava jõe ja 300E meridiaani ristumiskoht. Arvatud on, et Eestis leidub kivisisaliku alamliik Lacerta agilis agilis kuigi konkreetseid publitseeritud andmeid Eesti kivisisalike morfoloogiast pole. [7] Eestis asub oma levila põhjapiiril ning on levinud vaid kohati Põhja- ja Lõuna-Eestis. Saartelt pole leitud. Kivisisalik on Eestis võrdlemisi haruldane. [8] Kivisisalik on ainukese roomajana haruldaste liikide kategoorias olnud kõigis seni koostatud Eesti ohustatud elustikuliikide nimestikes. Ta on kolmandas kategoorias. [3] Levik Soomes Soomes pole kivisisalikku leitud ning teda ei loeta ka Soome herpetofauna koosseisu kuuluvaks. [7]
rinnakorvi maht suureneb ning õhk liigub kopsu. Kui roided seejärel alla langevad, väheneb rinnakorvi maht ja õhk surutakse kopsudest välja. 8.Koht ökosüsteemis: Vaenlasteks on rästik ja nastik. Putuktoidulisena piirab herbivooride liigset levikut. 9.Ohustatus ja kaitse: Arvukusele mõjuvad negatiivselt külmad lumevaesed talved ning sobivate elupaikade pindala vähenemine inimtegevuse tõttu. Kriitiliseks perioodiks on ka vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune, noorte kivisisalike jaoks on ohtlik ka varajaste öökülmadega sügis. Kivisisalik kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. kasutatud kirjandus: www.sunsite.ee/loomad/roomajad 7nda klassi õpik
html Kivisisalik: Pruunikas-rohekas sisalik, keda iseloomustavad tugevad kuklakilbised. Noorloomadel pole kunagi saba ja kere eri värvi. Kivisisalik muneb oma munad pinnasesse ja on seeläbi rohkem levinud liivastel aladel, näiteks leidub teda Piusa ja Männiku karjäärides, Jägalas, Lahemaal, Koidula ümbruses, Harglas, Karulas. Video – kivisisaliku munade koorumine http://www.arkive.org/sand-lizard/lacerta-agilis/video-09b.html Video – kivisisalike paaritumine http://www.arkive.org/sand-lizard/lacerta-agilis/video-09a.html Vaskuss: Jalutu sisalik, kes on saanud nime läikiva keha järgi. Vaskuss on elussünnitaja, kes on kohati tavaline (Setumaal, Hiiumaal). See liik asustab Eestis eelkõige palumetsasid, mille sambalarindes on arvukalt selgrootuid, millest toituda. Vaskuss pole mürgine, kuid murrab enesekaitseks saba nagu teisedki sisalikud (autotoomia).
..2 aasta vanuses ning eluiga võib ulatuda 5 aastani. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) · Koht ökosüsteemis Vaenlasteks on rästik ja nastik. Putuktoidulisena piirab herbivooride liigset levikut. · Ohustatus ja kaitse Arvukusele mõjuvad negatiivselt külmad lumevaesed talved ning sobivate elupaikade pindala vähenemine inimtegevuse tõttu. Kriitiliseks perioodiks on ka vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune, noorte kivisisalike jaoks on ohtlik ka varajaste öökülmadega sügis. Kivisisalik kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Vaskuss Anguis fragilis L. Vaskuss Anguis fragilis L. · Kehamõõtmed Kasvab kuni 60 cm pikkuseks, sellest poole moodustab saba. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euroopas (paiguti kuni põhjapolaarjooneni), Loode-Aafrikas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis.
annaabi.ee 
