Sharks Raili Kivisalu MH1 Dogfish Shark Small shark Deep gray Short snout Large eyes Not dangerous Feeds on plankton and fish Whale Shark Biggest shark Wide flat head Rounded snout Light and yellow marks Weigh about 15 tons Harmless Eats small water animals Basking Shark Second largest shark Huge filter feeding Harmless to people Short and conical snout Weigh 4 tons Swims its mouth open The great white shark Torpedo shaped body Pointed snout Gray to blue gray and white Don't chew prey Feed on bigger sea animals Mako Shark Fast swimmers Conical snout Weigh about 450 kg Short fins Like tropical seas Feed on anything Tiger Shark Has tiger-like markings Blunt snout Feed on eveything Live in worldwide warm waters Hammerhead T-shaped head Eyes on the margins Gray brown and white belly 9 differ...
Juust Iris Kivisalu Mis on juust? Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu liigid Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil, ilma laabita.Toorjuust sisaldab kuni 80% vett ja on enamasti väherasvane. Toorjuustud on pehme, kreemja või sõmera struktuuriga ning neil on enamasti mahe maitse. Seda kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Quark Pealtvalminud pehme juust Juust on kaetud pealt hallitusekihiga, mis on küll söödav, kuid reeglina liiga intensiivse maitsega. Camembert Brie Brillat-Savarin Coulommiers Seestvalminud pehme juust Hoitakse soolvees. Peene maitse ja tugeva lõhnaga. Mõningaid sorte immutatakse laagerdamise ajal ka veinis või õlles. Münster ...
(http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng). Mäng on ääretult sotsiaalne nähtus. See tuli inimühiskonna ellu alles teatud atenguetapil: kuni last sai vanem kõrval kohe tööprotsessi lülitada, ei olnud mängu vaja. Kui tööriistad muutusid keerukamaks, osutus vajalikuks ettevalmistusaeg, sest last polnud võimalik kohe tööle panna. Siis hakkas ühiskond valmistama spetsiaalselt lastele mõeldud mänguasju ja sai alguse lapsepõlv (Kivisalu 2005: 58). Referaadi eesmärgiks on uurida mängu arenguteoreetikuid - Võgotski´t, Piaget´i ja Elkonin´i, püüdes välja tuua nende lähtekohad mängust ning ühised vaatenurgad. 1. LEV SEMJONOVITS VÕGOTSKI Juudi püritolu vene arengupsüholoog. 3 L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus
tegutseb täiskasvanu.8 Rollimängu iseloomustab laste suur väljenduslikkus ja emotsionaalsus ning asendud. Ja kujuteldate esemete ja tegevuste kasutamine. Rollimängus on kõige olulisemad roll ja mänguline olukord.9 Rollimängus võtab laps endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele teisele iseloomulike olukordadega. Laps matkib mõnda inimest või olendit nii toimingutes kui kõnes, kasutades reaalseid ja kujutletavaid esemeid. Krista Kivisalu on oma artiklis ,,Miljon mängu eest" öelnud: ,,Kes unustab lapsel kunu kooliminekuni rollimänge mängida lasta, riskib sellega, et tema järglasest kasvab vastutusvõimetu äpu ja egoist". 10Nii see tegelikult ka on, laps peab lapsepõlves läbi mängima võimalikult palju rolle, et tulevikus hakkama saada. Näiteks saab väga edukalt lapsega mängida seda kuidas poes käia. Esialgu tuleks teha nimekiri, mida üldse poest vaja oleks. Seejärel tuleb poodi minna
Soomaa Rahvuspark Koostaja: Raili Kivisalu Rahvuspargi loomine Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Soomaa pindala on 370 km² Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Click to edit Master text styles Pärnu madalikul Navesti, Second level Third level Halliste ja Raudna jõe Fourth level vesikonnas, jäädes siiski Fifth level Madal-Eestisse. Soomaa eesmärgid On loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rabad Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neis...
Vara - ja Kõrgklassitsism Koostaja Raili Kivisalu Briti Muuseum Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Madeleine'i kirik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tähe triumfikaar Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies ta...
mängus võimalikud mängijate järjest kõrgemad püüdlused ja saavutused (samas:20-21). Sotsiaalne kompetentsus mängus Mäng, mis on juhitud edukama partneri poolt, on mitmekesisem kui üksikmäng (samas:99). Võgotski ütleb, et keskkond mõjutab otseselt lapse arengut. Kõik, mis lapsega toimub, sõltub ajast, suhtumistest, tema vanemate staatusest ja oskustest, õigustest, seadustest asjadest, mis hetkel ühiskonnas toimuvad (Kivisalu 2005:6-7). Mängu ja arengu seos Võgotski pidas mängu ,,arengu peamiseks allikaks eelkooli aastatel (Blades, Cowie, Smith 2008:227). Võgotski peab lapse mängu oluliseks sotsiaalselt aktsepteeritud ja oodatud käitumise arendajaks. Ta kirjutab: ,,Mängus ületab laps oma tegelikku vanust ja oma igapäevast käitumist- mängus on laps iseendast peajagu pikem" (Niilo, Kikas 2005: 132). Mänguga seondub vajaduste muutmine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis
Nendest faasidest igaüks võib alata varem või hiljem (Mangs ja Martell 2000). 4 2. EELTEISMEIGA Eelteismeiga on poistel tavaliselt vanuses 11-12 ja tüdrukutel vanuses 10-11 (Jaanisk 2013/2014). Kui eelnevalt olid sõpradeks vaid ainult tüdrukud või ainult poisid, siis nüüdseks hakkavad poisid rohkem suhtlema tüdrukutega ja vastupidi. Välja hakkab lööma julgus teistest erineda ja üle olla (Kivisalu 2011). "Eelteismeeast võib rääkida kui perioodist, mil kohandatakse latentsiea mudeleid, mil primaar- ja sekundaarprotsessi piirid muutuvad taas paindlikumaks ja mil ei kaitse ega kontroll funktsioneeri enam nagu latentsieas" (Mangs ja Martell 2000; ref. Schedin 1977 järgi). Eelteismeealisel lapsel võivad tekkida kohanemisraskused nii kodus kui ka koolis. Nad on rahutud, kergesti ärrituvad ning suureneb ka agressivsus. Lapsi ei huvita enam täiskasvanute
Laps peab õppima kõigepealt päris tassist jooma, alles siis anna talle kätte mängutass. Mudilane peab teadma eseme funktsiooni enne, kui ta sellega mängida oskab. Umbes 1,5 aasta vanuses on laps juba võimeline leludega mängima. 3. etapp: 3. – 7. eluaasta, juhtiv tegevus: rollimäng. 4. etapp: 7. – 10. eluaasta, juhtiv tegevus: õppimine. 5. etapp: 11. -18. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine eakaaslastega (Kivisalu, 2005, 61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, ehk, lapse
kleepuv, u 2/3 vett ja 1/3 liimi). Laps valib endale meelepärse värvipaberi. Laps kastab käev vette, tõstab välja ja raputab natuke kausi kohal ning surub tugevalt paberi peale. Seejärel kuivatab käe kiirest rätikusse ning võtab oma pildi ja asetab selle märg pool allapoole manna sisse, surub õrnalt peale ning tõstab siis üles. Lapse käejälg ongi pildil! Kogu tegevust suunab õpetaja. Võib teha ka jalgadega! Inspiratsiooni allikad: Einon, D. (2004). ,,Mängime & õpime." Kivisalu, K. (2003). ,,100 mängu lapsega." Silberg, J. (2006). ,,Mängud väikelastega."
Eesti rannajoon ja selle kaardistamine Rannajoon - kartograafia Kiira Mõisja Marko Pikkor, Heiki Potter Peep Krusberg Raivo Aunap Rannajoon - loodus Tõnu Oja Mats Meriste, Kalle Kirsimäe Ants Torim Rannajoon - juriidika Kaarel Lauk Mall Kivisalu Arutelu 1 Rannajoon Eesti põhikaardil Kiira Mõisja, M.Sc. Kartograafia büroo Maaamet 2 EPK10 kaardistusobjektid Projekt algas 1992.a. Kaardistatud objektide kaupa Rannajoont on kaardistatud: 1996 1998 1999 2001 2002 EPK on valminud paralleelselt õppimisega: probleemid, mida ise oleme teadvustanud
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raili Kivisalu MH1 Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2011 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik:
Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi Järv Referaat Koostaja: Raili Kivisalu Juhendaja:Aija Kosk Tartu, 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avaliku keskkonnahüvise kirjeldus.............................................................................................4 Üldandmed...................................................................................................................
võimalikud mängijate järjest kõrgemad püüdlused ja saavutused (samas:20-21). Sotsiaalne kompetentsus mängus Mäng, mis on juhitud edukama partneri poolt, on mitmekesisem kui üksikmäng (samas:99). Võgotski ütleb, et keskkond mõjutab otseselt lapse arengut. Kõik, mis lapsega toimub, sõltub ajast, suhtumistest, tema vanemate staatusest ja oskustest, õigustest, seadustest asjadest, mis hetkel ühiskonnas toimuvad (Kivisalu 2005:6-7). Mängu ja arengu seos Võgotski pidas mängu ,,arengu peamiseks allikaks eelkooli aastatel (Blades, Cowie, Smith 2008:227). Võgotski peab lapse mängu oluliseks sotsiaalselt aktsepteeritud ja oodatud käitumise arendajaks. Ta kirjutab: ,,Mängus ületab laps oma tegelikku vanust ja oma igapäevast käitumist- mängus on laps iseendast peajagu pikem" (Niilo, Kikas 2005: 132). Mänguga seondub vajaduste muutmine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel....
6. populaarseimad energiajoogid olid Starter ja Red Bull. Töö alustamisel püstitatud hüpoteesi, et neljateist kuni üheksateist aastased Tallinna noored ei ole piisavalt teadlikud energiajookide mõjust ja tarbivad neid liiga palju, leidis kinnitust. 26 Kasutatud kirjandus: Harro, J. 2006. Uimastite ajastu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Jürgenson, M. 2008. Tervis Pluss. Tervis nr 9, lk 36 38 Kivisalu, K. 2007. Annab tiivad või võtab? Pere ja Kodu nr 7, lk 82 84 http://www.dieet.ee/index.php? class=&action=&cat_id=0&lang=ee&id=142&sort_abc=page=0 21.02.11 http://www.sakala.ajaleht.ee/090207/esileht/5024938.php 21.02.11 https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36496/energiajook- %E2%80%93-kaasaegne-limonaad 21.02.11 http://www.kliinikum.ee/doc/tervis_koigile/Muu/Energiajoogid.pdf 21.02.11 http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/index.php?
Kooli- tus- ja Nõustamiskeskus HARED, Hollandi Eesti Keskkonnaprojekt ,,Aiatuulik". Tallinn: Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED 2005 2. Galinskaja, H., Kelder, E. jt. Õppemängud koolieelses eas. Tallinn: Valgus 1972 3. Illaste, M. jt. Liikumismängud lasteaias. Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Instituut 1978 4. Isop, E. Liikumismängud. Tallinn: Eesti Raamat 1974 5. Kalamees, A. Eesti rahvamänge. Tallinn: Eesti Raamat 1973 6. Kivisalu, K. 100 mängu lapsega / Pere ja Kodu. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2003 7. Tuusti, A. jt. Keskkonnamängude kogumik II. Tartu: Eesti Loodushariduse Selts 2002 31 Kirjandust lindude kohta Ader, A. Lugusid lindudest. Tallinn: Huma 2005 Alunurm, A. Minu Eestimaa. Tallinn: Avita 1999 Aul, J., Ling, H. Selgroogsete zooloogia. Tallinn: Valgus 1969 Baltvilks, J. Vestlusi lindudest
annaabi.ee 
