iii. Neoliitikum - 4 900-1 800 eKr b. Pronksiaeg - 1 800-500 eKr i. Vanem pronksiaeg - 1 800-1 100 e Kr ii. Noorem pronksiaeg - 1 100-500 eKr c. Rauaaeg - 500 eKr-1250 pKr i. Vanem rauaaeg - 500-450 eKr ii. Keskmine rauaaeg - 450 eKr-800 pKr iii. Noorem rauaaeg - 800-1250 pKr 2. Vanimad asulakohad a. Kunda kultuur, Mesoliitikum i. Pulli asula - 9 000-8 550 eKr 1. Kiviriistad, tulekivi, luust ja sarvest tehtud esemed 2. Jaht, kalapüüdmine ii. Kunda asula - 8 700-4 950 eKr 1. Luust, sarvest, tulekivist ja kvartsist tööriistad 2. Jaht, kalapüüdmine 3. Tähtsamad arheoloogilised kultuurid a. Kunda kultuur - 9 000-5 000 eKr i. Küttimine, kalastamine ii. Luust, sarvest, tulekivist esemed b. Kammkeraamika kultuur - 4 000-1 900 eKr i
kraadi ja rohkem, seetõttu oli vajalik spetsiaalsete sulatusahjude olemasolu. Ilmselt 10 sajandil e.Kr. asendas raud pronksi Vahemeremaades. Austraaliasse ja Ameerikasse jõudis raud alles ajaloolisel ajal. Raud oli esimene metall, mis täielikult tõrjus välja kiviriistad. Seppa töö on üks vanemaid käsitöö-alasid. Sellele viitab Click to edit Master text styles sõna "s e pp" kasutamine ka teiste oskustööliste Second level kirjeldamiseks, näiteks Third level kingsepp, pottsepp, puusepp. Paljude rahvaste pärimuses Fourth level on sepale sageli omistatud Fifth level üleloomulike võimeid. Temas nähti nõida, sest ta suutis
Kõige pikema eksisteerimisajaga inimliik on Püstine inimene. olnud... Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes... 100 tuhat aastat tagasi. Põllumajanduse areng algas umbes... 10 tuhat aastat tagasi. Inimene kuulub loomariigi süsteemis ........ seltsi. Esikloomaliste. Teadaolevalt olid esimesteks püstikäivateks Lõunaahv. inimlasteks... Eellastega võrreldes pidurdunud isendiarengut Neoteeniaks. nimetatakse... Vanemad kiviriistad on umbes ..... miljonit aastat 2,5 vanad. Neandertali inimese peamiseks levialaks oli... Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia. Nüüdisinimene tekkis tõenäoliselt .... kontinendil. Aafrika. Esimeste koopa- ja kaljujooniste vanus on umbes 50 000 ..... aastat. Inimese nüüdisaegne evolutsioon põhjustab ühtlustumise inimkonna... Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon? Sotsiaalne evolutsioon seisneb omandatud
Kliima muutus jahedamaks seoses algava jaatumisega. Peavarju otsiti koobastest voi valmistati endale okstest ja loomanahkadest hutte. Kulm kliima vahendas koriluse osatahtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (pohjapodrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, kupsetamine ja tuhas hautamine. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Mammutikutid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, siia kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt,
Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid, keda arvati olevat kodustatud. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Leitud kiviriistad olid väikesed. Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, mida Eestis looduslikult ei leidu. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Kunda asula Kiviaegne asula leiti kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Kunda asula arvatakse olevat noorem asula, kui Pulli oma. Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Leiti
euroopa keeltega. Tuleb seega otsida aaria rassi lähtekohta. 1870 esimesed kaevamised Harappas Indias ehk ettekujutus, et seal oli juba enne aarialasi mingi tsivilisatsioon olemas. 19 saj alguses arenes ka arheoloogilise määramise süsteem, seal eesrinnas põhjamaade tegelased. Taanlane Thomsen, kes viis süsteemi-kiviaeg, pronksi ja rauaaeg teaduslikule alusele. Tema osutas, et on vanem kiviaeg-lihvimata kiviriistad, noorem kiviaeg-lihvitud kivid, pronksiaeg-pronksist, rauuaeg-pronks-luks esemete jaoks, kuid raud tööriistad. Leidis, et areng toimud väljaspool skandinaaviat ja migratsiooni käigus toodi need skandinaaviasse. Tema järgija Nilsson seostas esimesena neid ühiskondliku korraga. Kiviaeg-kütid korilased, pronksiaeg-põlluharijad. Leidsid, et esimesed inimesed skandinaaviasse 3000 ekr ja pronksiaeg 3000-1000ekr. 19 saj keskpaiku kummutati otsustavalt piibli ajaline määratlus
arenguline hüpe inimühiskonna komplekssuses, sotsiaalsed ja rituaalsed toimingud muutusid keerulisemateks, kunst arenes. Homo sapiens sapiensi esimesi populatsioone Euroopas oli kromanjooni inimene, nimi tuleneb leiukohast Edela-Prantsusmaal. Just sel perioodil on eristatavad juba europiidne, negriidne ja mongoliidne rass. Elasid kõige karmimal jääajal. Lisaks koobastele elasid ka nemad avaasulates. Nende kiviriistad olid arenenumad, kasutasid kõõvitsat ja uuritsat. Viimane ilmus spetsiaalselt siis, kui luu hakkas omandama tähtsamat kohta tööriistamaterjalina. Jahiriistana oli kasutusel peamiselt oda. Samuti tulid kasutusele mitmesugused pistikteralised tööriistad, mille luust või puust pära külge või uuretesse kinnitati õhukesed tulekivilaastud. Jätkuvalt olid olulised kirved. Tootlike jõudude areng soodustas paikse asustuse tekkimist, viimasest annavad tunnistust
aastal. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetrise liivakihi alla liivakihid olid tekkinud siis, kui koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Kaevamised viidi Pulli asulas läbi 1968-73, 1975-76. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Saadi üsna rohkesti leiumaterjali. Pullist leitud kiviriistad olid väikesed (nagu mesoliitikumile üldiselt iseloomulik). Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, 3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või annab selle esinemine Sindis tunnistust tolleaegsetest kaubandussidemetest. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne
15. Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes: a) 2 miljonit, b) 1 miljon, c) 100 tuhat, d) 40 tuhat aastat tagasi. 16. Põllumajanduse areng algas umbes: a) 40 tuhat, b) 10 tuhat, c) 5 tuhat, d) 2 tuhat aastat tagasi. Sobiv sõna lünka. 17. Inimene kuulub loomariigi süsteemis esikloomaliste seltsi. 18. Teadaolevalt olid esimeseks püstikäivaks inimeseks lõunaahv. 19. Eellastega võrreldes pidurdunud isendiarengut nimetatakse neoteeniaks. 20. Vanimad kiviriistad on umbes 2,5 miljonit aastat vanad. 21. Neandertali inimese peamiseks levilaks oli Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia. 22. Nüüdisinimene tekkis tõenäoliselt Aafrika kontinendil. 23. Esimeste koopa- ja kaljujooniste vanus on umbes 50 000 aastat. 24. Inimese nüüdisaegne evolutsioon põhjustab inimkonna ühtlustumise. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon?
1960 9 neandertallase luustikku. Leidja Ralph Solecki. Luustikud pärinesid ajavahemikust 70 00040 000 a tagasi. Üks neist oli maetud lilledega, st koljut ümbritsenud mullas oli vastavat õietolmu. See võib olla juhuslik, kuid seda on tõlgendatud ka võimalusena, et mõned neandertallaste rühmad ehtisid oma surnuid sümboolset tähendust omavate asjadega. Neandertallased matsid oma surnuid asulatesse magamispoosis. Neandertallasele kuulub Moustier´ kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kultuurile andis nime Prantsusmaal olev leiukoht. Tegu on koopaga, milles oli noore neandertallase osaliselt säilinud skelett. Määravaks osutus koopas olnud tööriistade kogum. Valmistamistehnika oli komplekssem, esines palju piirkondlikke variatsioone. Kivitöötlemisel võeti kasutusele kildtehnika, st väiksemaid tööriistu ei tehtud enam mitte tulekivitükist endast vaid selle küljest ära löödud kildudest
Muuseas need on kõige tüüpilisemad Kunda kultuuri esemed. Eesti looduses leidus tulekivi vähe ja seeõttu seda ei saadud kasutada, seega tehtu harpuune, nooleotsi ja ahinguid luudest ja sarvedest. Ajalooõpikutes tuuakse võrdlusi, et Eesti alal elanud inimesed on kultuuriliselt maja jäänud (Egiptuses püramiidid, Eestis aga metslased). Kunda kultuuris olid olemas ka lihvitud ,,kivi"kirved (talb). Kui vaadata naabermaade kultuure,siis lihvitud kiviriistad ilmuvad alles neroliitikumis. Kundakultuuris aga on lihvitud riistad olemas juba mesoliitikumis. Pullis kaevates on tulnud välja ka tulekiviesemeid, kuid nad on pisikesed ja jäävad 4cm piiresse. Pulli asulasse on tulnud tulekivi toonud lõuna poolt tulnud inimesed. Pulli asulas domineerivad kopra ja põdra luud. Sindi-Lodjas aga metssead ja viigerhülged. Vaimen kultuur Kundas Vaimse kultuuri kohta on ettekujutus kasin, teatakse küll 200 asulat, kuid sellest ajajärgust on
matusest (u 5000 eKr). Raua tootmine algas u 1400 eKr hetiitide juures. Nad hoidsid seda kaua saladuses, väljapoole hetiitide asuala sattus vaid üksikuid raudesemeid. Hetiidid hoidsid oma saladust kuni oma riigi hävinemiseni u 1200 eKr. Pärast seda levis rauavalmistamise oskus kiiresti. Järgmistel aastatuhandetel hakati rauda kasutama Lõuna-Euroopas. Üldiseks muutus raud alles u 700 eKr. Raud oli esimene metall, mis täielikult tõrjus välja kiviriistad. Raudesemete tarvituselevõtt suurendas põllunduse efektiivsust. Samal ajal kasvas rahvaarv, kaubandus muutus intensiivsemaks - kaasnes areng pea igal elualal. Peamiselt Kesk-Euroopas, osaliselt ka Lääne-Euroopas, jagatakse rauaaega kaheks: 40 Hallstatti ja La Tène kultuuriks. Hallstatti kultuur: pronksiaja lõpu ja varase rauaaja kultuur (u 1200500 eKr). Kese lõunapoolses Kesk-Euroopas
annaabi.ee 
