Tuli end kaitsta, lossid ümbritsetud paksude kindlusemüüridega. Need on ehitatud suurtest kivimürakatest ja hiljem tulevad sellest ka müüdid (klükoobid). Eripära on linnuse pea Megaron, suur ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissepääsu juures. Megaron oli eeskujuks hilisemate Kreeka templite ehitamiseks. Ehitusmaterjalidest oli kivi palju. Seisab kaua, suurus järk jättis imestama, kaks inimese pikkust. Sellel suurel kiviplokkidest väraval, asub kolmnurkse kujuga kivireljeef, millel on lõvid, mis on teostatud kõrgreljeefis. 9.november KREEKA ARHITEKTUUR. Maalid pole säilinud, ilmastikutingimuste mõjul kaduma läinud. Aga oli siiski võimas, kõik, mis tegid on kirja pandud. Kõik antiik aja käsikirjad on ümberkirjutatud, munkade poolt muidugi, neil ju muud teha polnud. Tegid väga palju koopiaid. Arhailine ajajärk 7.-6. saj e.kr Klassikaline ajajärk 5.-4. saj e.kr Hellenismi ajajärk 4.-146 e.kr USUNDID
Peale viljapuuaedade ja metsade leidus veel ka kuningatele ja ülikutele mõeldud jahiparke, kus jahiloomad korrapäraselt istutatud puuderidade ja veekanalite-tiikide vahel ringi uitasid (Hellström 1997). Assüürlased armastasid väga jahti pidada ning rajasid põhiliselt jahiparke, mis kujutasid endast eeskujulikus korras olevat metsa. Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale. Üks leitud kivireljeef näitab Assüüria kuningas Assurbanipali jahiparki 7. saj. e.Kr (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 21). Park on täis jahiloomi. Puude all palju õitsevaid taimi (põhiliselt liiliad) ja viinamarjaväädid ronivad mööda puutüvesid. Kuningas naudib oma einet roheluses. Üks teine Assüüria kuningas Tiglatpilesar I jutustab ühes tekstileius, et ta oli toonud vallutatud maadest oma riigi parkidesse puuliike ja aedadesse taimi, mida tema esiisade aegadel polnud kunagi kasvatatud