maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks kergitama Vihm seob karvad mu paljal rinnal seda kõrgemale ükshaaval linnamüüri samblatuttide mida ilusamad põlved külge Vihm teeb lollidele tsss... otse lagipähe Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb plekk- katustest klavereid Vihm süvendab iseloomusid
Luule · ,,Söerikastaja" (1958) · ,,Kivist viiulid" (1964) · ,,Lauljad laevavööridel" (1966) · ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) · ,,Voog ja kolmpii" (1971) · ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) · ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide. Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks. Vihm seob karvad mu paljal rinna,l ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge. Jaan Kross Kasutatud kirjandus: · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/jaan_kross_dianale oste.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross · http://www.epl.ee/news/kultuur/jaan-krossi-looming.d? id=51113641 · http://www.eestiajalugu.ee/? event=Show_main_layers&layer_id=157 · http://60ndadeestikirjanduses
Järgmisena ilmus luuletustekogu "Lauljad laevavööridel" (1966). See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks Vihm seob karvad mu paljal rinnal ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge Jaan Krossi luule võtab kokku valikkogu "Voog ja kolmpii" (1971), mis sisaldab loomingut aastaist 1938- 1968. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I . Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on
Ebatavaline fassaad nikerdati " rohke tööliskonna poolt, kelle mõõgad viisid neid vanglasse", ning kes töötasid peamüürsepa juhtimise all. Fassaad koosneb neljast kolossaalsest vaarao kujust istumas oma trooni peal. Iga kuju on 20 meetrit kõrge, mõõtmed kõrvast kõrvani on 4 meetrit ja mõõtmed mööda huulte jooni on 1 meeter. Kujud ei ole ainult Ramsese atribuudite sümbolid, vaid nende funktsioon on ka olla sambad, mis toetavad umbes 31 meetrist fassaadi. Peale kiviraiujate ja kujurite tööd järgnes maalijate töö, mis teostuse ajal oli märkimisväärne oma laiahaardelise värvivaliku pärast, mis kahjuks on peaaegu täielikult hävinud aja möödumisega. Mäe südamesse tungides jõuab pühamusse, kus varem seisid kolmiku kujud, kellele koos Ramsesega tempel oli pühendatud. Siin võttis aset sündmus, mida kutsuti "päikese imeks". Kaks korda aastas, 21. märtsil ja 21. septembril, kell 5.58 hommikul, tungib päikesekiir läbi
reisiraamatu "Muld ja marmor". 3 Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid kergitama Vihm peseb vanade kiviraiujate näod seda kõrgemale puhtaks mida ilusamad põlved Vihm seob karvad mu paljal rinnal Vihm teeb lollidele tsss... ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge otse lagipähe Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb toredaid asju Vihm süvendab iseloomusid Vihm teeb plekk- katustest klavereid Vihm teeb kurvad kurvemaks kurjad
eestlane linnakodanluse hulgas, vähemalt käsitöölisena sakslastest koosnevates tsunftides. Anija peremeeste õudset peksmist olevat autor pidanud rohkem illustreerivaks materjaliks kui eesmärgiks omaette. Vilde annab lugejale terve rea pilte Tallinna elust 19. sajandi keskel. Tallinna käsitöölised olid tollal enamast balti-sakslased. Välismaalasi tsunftimeistrite juurde üldreeglina vastu ei võetud ja eestlastel oli tegelikult juurdepääs ainult raskematele töödele, nagu kiviraiujate, kandjate, voorimeeste ametitele. Need üksikud õnnelikud erandid, kes pääsesidki ,,peenematele ametitele", pidid unustama oma päritolu ja emakeele ning ka lahti ütlema oma kodustest. Seda teed hakkas käima ka peategelane Mait Luts. Käsitööliste olukorra kirjeldamisel on Vilde vaikides mööda läinud meistrite ning nende poolt ekspluateeritavate tööliste vahel valitsenud vastuoludest. Kui nendest ongi juttu, siis puudub sellel vajalik teravus.
annaabi.ee 
