Eesti imetajate kohastumised.
Viigrid toituvad kalades ja meres elutsevatest selgrootutest. (Vikipeedia)
Asustab põhjapoolkera meresid ning mujal maailmas ka mõningaid mageveekogusid. Eestis
kohtab viigerhülgeid palju harvemini kui hallhülgeid. Loomad on aastaringselt suhteliselt
paiksed ja püsivad rannikuvete ning laidude läheduses. (Looduspilt)
Ta on Eesti rannavete elanik. Suurema osa oma elust veedab ta vees. Väga harva tuleb
kivirahudele või väiksematele saartele puhkama. Viigerhülge jäsemed on maapinnal
käimiseks kõlbmatud - need on tal ujumiseks. Tema maiuspalaks on kalad, kellele peab kogu
päeva jahti. Kevadel, veebruari- või märtsikuus, sünnib viigerhülgel lumivalge kasukaga
poeg. Kui ta ema kõrval jääpangal lamab, reedavad tema asukohta ainult kaks süsimusta
silma. (Miksike)
Viigerhüljes
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PUSHISk.jpg
annaabi.ee 
