seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks. Palsameerijad valisid olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma, sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Ajaloolane Herodotes kirjutas: "Nad täidavad tühimiku puhtaima peenekshõõrutud mürri, kassia ja igasuguste muude vürtsidega, väljaarvatud viiruk, ning õmblevad avause kinni" Seejärel keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel surnukeha pesti ja mähiti osavalt linasesse riidesse. Riie kaeti vaigu või mingi
tema loetud ja palavalt armastatud romaanides. Ta tahab eelkõige teenida oma südamedaami Dulcinead. Kõik vägitükid, mida ta tegi, olid mingil määral pühendatud Dulcineale. Näiteks, kui ta vabastas galeeriorjad, tahtis ta, et need läheksid Tobososse ja räägiksid Dulcineale, mida Don Quijiote oli tema pärast korda saatnud. Galeeriorjad muidugi ei kavatsenud midagi sellist teha ja naersid hoopis oma vabastaja üle. Ja teda "õnnistati" ka kivirahega. Peale selle oli Don Quijote vaeste ja nõrkade kaitsjaks. Näiteks päris esimese osa algul astus ta vahele ühele mehele, kes poissi peksis. Ta keelas poissi lüüa. Don Quijote oli aeg-ajalt ebamaine tegelane. Ta tahtis tõsta end oma rüütellikkusega taevalikesse kõrgustesse. Ta oli kuidagi.. surematu. Vähemalt jättis vahepeal sellise mulje. Aga loomulikult oli ta surelik nagu iga inimene. Romaani lõpp oli ootamatult maine- peategelane suri. Ja seda kõike kuidagi nii kiiresti
Arthur Evans, avastas palee kahe maailmasõja vahel. Kreeta kultuur on aluse andnud kolmele Vana-Kreeka tuntud müüdile: *Müüt laburündist ja selle ehitamisest *Minotaurus (Minose poeg) ja Pheseus (tappis esimese) *Daidalos ja tema poeg Ikalos (põgenesid Kreeta saarelt). Kreeta kultuur hävis kiiremini kui 100 aastaga, kuna u 200 km kaugusel oli Therea e Santoriini saar, kus toimus ülivõimas vulkaanipurse, pärast mida kandus 300 km radiusesse tuhka ning Kreeta ujutati kivirahega üle. Mükeene kultuur. Mükeene linn oli Lõuna-Kreeka üks suuremaid linnu ja tolle perioodi suurim keskus. Oli võimsalt kindlustatud, ümber linna oli mitme meetri kõrgune graniidiblokkidest müür, kivid olid pandud üksteise otsa ilma sideaineta. Linnast välja viisid kivist väravad, peavärav on väljakaevamistel ka leitud. Mükeene on väiksema territooriumiga kui Knossos, valitseja palee oli samuti väiksem kui Knossoses. Ümbruses
Etendused algasid koidikul ja kestsid pimeduse saabumiseni. Sealsamas söödi ja joodi. Võistlusse astuvate dramaturgide järjekord otsustati loosiga. Iga näidendi algust teadustati pasunasignaaliga. Publik oli asjatundlik ja elas etendusele kaasa. Kui näidend meeldis, avaldati heakskiitu aplausi ja ja hüüetega; kui see ei meeldinud, siis vilistati, trambiti jalgu ning laksutati keelt. Oli juhtumeid, kus näitleja kihutati kivirahega lavalt minema ja nõuti teist näidendit. Teater oli rahvale omamoodi elukool, mis õpetas lahendama keerukaid olukordi. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale
Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks. Palsameerijad valisid olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma, sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Ajaloolane Herodotes kirjutas: "Nad täidavad tühimiku puhtaima peenekshõõrutud mürri, kassia ja igasuguste muude vürtsidega, väljaarvatud viiruk, ning õmblevad avause kinni" Seejärel keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel surnukeha pesti ja mähiti osavalt linasesse riidesse. Riie kaeti vaigu või mingi muu kleepuva ainega, mis täitis liimi otstarvet, ning
annaabi.ee 
