Erinevalt kivikatustest, roogudest punutud mattidest katustega ei juhtunud midagi (ja kui ta olekski sisse langenud, ei oleks see ohustanud seesviibijaid). Ka mördiga sidestamata plokkidest seinad on teatud mõttes elastsemad - maavärina korral plokid lihtsalt korraks nihkuvad ja asetuvad tagasi esialgsetele kohtadele, samas kui sidestatud plokid murduksid lahti ning hoone vajaks seejärel taastamist. Sidestamata kiviseina tugevuse tagasid erilised paljutahulised kiviplokid (näiteks kuulus kaheteisttahuline kivi), mis ei lasknud tavalistel ehituskividel paigast nihkuda. Siit selgub, et vastupidiselt algsele arvamusele, osutus inkade ehitustehnika antud oludes üheks parimaks. Seda kinnitavad ka kroonikute väited, kes mainivad, et esimene maavärin, mis tabas Peruud peale hispaanlaste tulekut, hävitas kõik kristlikud kirikud, kuid täiesti terveks olid jäänud inkade ehitused. Hiljem rajatigi paljud
Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9saj. lõpul algab Büntsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem
Kiviaeg jaguneb: 1. Vanem kiviaeg e paleoliitikum(esimeste tööriistade valmistamine) 2. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum(algas pärast jääaega) 3. Noorem kiviaeg e neoliitikum(algas savinõude ja lõppes metallide kastusele võtuga) Euroopa kuulsamad koopamaalingud on Lascaux' koopamaalingud Prantsusmaal. Megaliitilised ehitised on usulised monumendid. Nende liigid: 1. Kromlehh- ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, mille peale on kolmas plokk tõstetud.(Stonehenge's Inglismaal) 2. Menhir- kõrge püstine kivirahn(Carnacis Prantsusmaal) 3. Dolmen- kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid, linakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa olid põletatud, kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud. Ehitised ei pidanud ilmastiku mõjudele vastu ja nüüd on enamikest alles savikuhilad
Muljetavaldavad on teisedki arvud: kogukaal enam kui 5 miljonit tonni, külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,15 ha, mis on sama suur kui 200 tenniseväljakut. Spetsialistide arvates ei hävitaks sellist püramiidi Hiroshimale heidetud aatomipommgi. Ehitamine Cheopsi püramiidi ehitati kakskümmend aastat. Herodotos kirjutab, et kõigepealt rajati kümme aastat kiviplokkide vedamiseks vajaminevat teed ja maa-aluseid ruume künkal, kus asuvad püramiidid. Mõned kiviplokid toodi kohale mööda Niilusest tulevat kanalit. Seejärel laaditi kiviplokid maha ja veeti üles puurullikutega lohistitel mööda mudatellistest kaldteed. Plokkide vedamiseks kasutatud tee ehk tamm muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid. Tee alguses asus Niiluse kaldal alumine tempel, kus toimusid palsameerimisega seotud kombetalitused, tammi teises otsas, püramiidi varjus, oli hauatempel
On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. · Sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. · 6. Saj Ehitati selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid 5 kuplit- üks suurem keskel, 4 väiksemat ristharude kohal ( NT: Apostlite kirik Konstantinoopolis) · Peale Justinjanus I surma ehituskunsti vaikne aeg · 9.saj lõpul levib viiskuppelkirik. (põhiplaanilt ruut) · Bütsantsi sammas: nagu 4 vaagent, kus peal lindude, loomade (müstiliste) kujutised, taimemotiivid Kujutav kunst:
Ürgaeg 30 000EKR - 2000 ekr Kunst seotud usuga Käed seinal 7k ekr Menhir - püstine kiviplokk Aligment - kiviplokid reas Dolmen - kahe menhiri peal üks viltune kiviplokk Kivikalme - haud stonehenge - Kromlehh (ringikujuline menhirite kogum) Mesopotaamia 4000 - 539 eKr esimene kõrgkultuur Eurooplastel Ratas, võlvid, niisutussüsteemid, bürokraatia, raamatukogu Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis
Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Liseenid on seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petikud on neid ühendavad kaared. Apostlite kirik on kreeka risti kujuline, kaetud viie kupliga. Tambuur on peakupli alune sale silinderjas akendega ruum. Bütsantsi maalikunsti on vähe säilinud, kuna ta jäi islamiusuliste türklaste võimu alla, mis keelas elusolendite kujutamise kunstis. Pidevad tõusud ja langused. Ikoonid on usulise sisuga pildid, imettegevad objektid. Neid valmistati
ühendatud graniitplokkidega. Selle ruumi kohal asetseb ligi kaks kolmandikku kogu püramiidi raskusest. Hauakambris asuv ühest graniidipangast valmistatud sakrofaag on laiem kui kitsas ja madal sissepääs hauakambrisse (sisse pääsemiseks tuleb käpuli laskuda). Samas on uurijad oletanud, et praegune seinaplokkide asetus sissepääsu ümber ei ole ehitusjärgne, vaid pärast kõige vajaliku sisseviimist lasti eelnevalt rippu jäetud kiviplokid oma praegusele kohale. Sellest annavad tunnistust ka sooned plokkide külgedel ja tühimikud nende kohal. Et kamber püramiidi raskuse all ei puruneks, tuli see raskus ühtlaselt jaotada. Selleks on hauakambri lae peal viis üksteise kohal asuvat nn. montaazikambrit kogukõrgusega 17 meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokku pandud suurtest kiviplaatidest katusega, mis kannavad püramiidi raskust nii, et see ei rõhu hauakambrile
Ravenna linn Itaalias,milles on säilinud palju varakristlikku kunsti Aatrium laes asuva valgusavaga pearuum Tambuur silinder või hulktahukaline osa,mis kannab kuplit Ikonoduul pühapiltide pooldaja Tsestraalehitis ümmarguse,hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis Andrei Rubljov vanavene kunsti erakord meister,ikoonimaalija (,,Kolmainsus" Talum kapiteelide ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult kaunistatud kiviplokid Artell mitmest inimesest koosneb grupp,kes maalib ühte ikooni Kampaniil kellatorn Vikkel sfääriline kolmnurk Ikonotaas ikoonidega kaetud sein Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik,mille keskosa katab kuppel Sibulkuppel sibulakujuline kuppel Katakomb maa-alune matmispaik Constantinus Rooma keiser,kes võttis vastu ristiusu Milano ediktiga Mida tähendavad varakristlikus maalikunstis: Kala? kristust Mees tallega? kristust Kalur? kristust Ankur
Linn, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks PõhjaItaalias. On tuntud 5.7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis San Vitale kirik. Kuppelehitis Kiriku keskosa on kõrgem Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg Algas 9.sajandi lõpul Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa.
Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikkividega. Hagia Sophia Üks kuulsamaid bütsantsi arhitektuuri mälestusmärke on Hagia Sophia Katedraal San Vitale Veel on üks väga tuntud kirik maailmas mis on väga omapärane, nimelt kaheksanurkne kirik San Vitale mis asub itaalias. Sisekujundus Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Üritati mitmekesistada ka kirkute välisilmet. Apsiidid pole väjast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed Sisekujundus Sisekujundus Maalikunst Malide ja mosaiikide paiguatmiseks kirikuseinale oli väljatöödeldud kindel plaan, milles inimfiguurid olid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest olid levinumad lilla, must ja kuld. Maalikunst oli levinud kirikute seinamaalide ja raamatute
See ehitati aastail 2551-2471 eKr. See on maailma suurim püramiid siiani. Cheopsi püramiidi põhi on peaaegu ideaalne ruut ja püramiid on ehitatud põhiilmakaartega harmoonias. Cheopsi püramiini arhitektiks peetakse Hemonit. Kui arheoloogid püramiidini jõudsid, olid vargad juba enda töö teinud, kuid õnneks oli veel üpris palju järgi. Püramiidi ehitus on siiani mõistatus, kuid on mitmeid teooriad, kuidas paigutati 2,5 kuni isegi 70 tonnised kiviplokid nii kõrgele. Kreeklased arvasid, et kasutati orjade tööjõudu, kuid hiljem on pakutud, et tegu oli hoopis väga osavate ehitajatega, keda oli 100 000. Mark Lehner ja teised egüptoloogid arvavad, et töölisi võis olla keskmiselt 14.567 ja tipphetkedel ka kuni 40 000. Ilmselt lohistasid töölised kivid üles kelgutaoliste puidust asjadega, mille alla pandi kas liiv või palgid, aga selliseid puid ei kasvanud läheduses, seega oli tegu ilmselt liivast radadega.
Cheopsi püramiidi 2. teooria Püramiid on ehitatud sadade oskustööliste poolt Püramiidi ehituseks vajalike kiviplokkide kohaletoimetamiseks Niiluse ääres asuvast kivimurrust kasutati plokkide alla kinnitatud jalaseid Lisaks madalale kaldteele, mida mööda plokid püramiidi jalamile veeti, ehitati ka püramiidi kerkides selle astmetele spiraalis tõusev kaldtee Cheopsi püramiidi 2. teooria Plokkide kõrgusesse liigutamisel kasutati veel kange ja rullikuid. Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, sisuliselt on ehitis veekindel. Pärast põhimüüride valmimist kaeti need valge lubjakiviga. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Kasutatud materjal http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/puramii dide-ehitamise-tehnoloogia-on-lopuks-avastatud/a ttachment/pyramiid#.VL1Jd0esXAp http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramii did http://forte.delfi.ee/news/teadus/puramiidide-ehi tamise-moistatus-lahendatud?id=20374017 http://et
Palsameeriti ka kasse. Palsameerimiseks tuli eemaldada aju ja siseelundid ja ka neid säilitada ka u nagu purkides. Vaarod maeti kindlal ajaperioodil püramiididesse. Algselt kasutati astmik-püramiide. Haud paiknes astmik püramiidi all. Klassikalised püramiidid tulid 2600-2500 eKr. Kõige kõrgem püramiid oli 137,5 m. Hauakamber oli ehitatud püramiidi sisse. Ühesse püramiidis võis olla mitu hauakambrit. Pärast püramiidi tulid kaljuhauad(ehitati Teeba lähedale). Kiviplokid kaalusid 1,5t-15t. 1922 leiti Tutanhamon'i (vaarao) hauakamber. Ta valitses 1334-1325. See oli täiesti puutumatu. Ta oli pandud 3 kirstu sisse. Kõige sisemine kirst oli puhtast kullast. Vaaro näol oli kullast mask. Egiptuse rõivad Algselt olid ribad, millest hiljem kujunes välja seelik. See tehti kangast. Nahast tehti jalanõusid. Peamiselt kanti sandaale, mida võis teha ka(vaeste puhul) pilliroost. Rikkamad inimesd, kandisd kare laadset keed
sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljakule, neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid mis on kõrgeim: kõrgus 146 meetrit küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib mitmeid erinevaid teooriaid, et kuidas saadi ilma kaasaegse tehnikata vanal ajal selliseid raskusi liigutada. Levinuim on see, et ümber püramiidi ehitati midagi tänapäeva tellingute laadset mis läks sujuvalt ümber püramiidi ja kerkis, mida möõda lohistati kiviplokid paika. Niisuguseid haudehitisi hakati rüüstama mis tõttu hakati 18. dünastia vaaraost Thutmosis 1. alates vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Nendest haudadest on mõned tänapäevanigi veel rüüstamatta jäänud. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajastul Pühalikkust ja aukartust tekitas templisse minejas juba sfinkside allee, mis võis olla kuni kaks meetrit pikk. Tihti oli lõvikehga sfinksidel vaarao nägu. Mõne templi ees seisid päikesejumalale pühendatud
mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli tasandatud tipus nelinurkne aedik, millest kõrgub maailma telge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad, kiviplokid kaetud skulptuuridega. N: reljeef Amaravati stuupalt Lõuna-Indias 2. saj. E.ma., Sanchi stuupa Indias, 1. saj. E.m.a. Templid: peamiselt vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Kõige püham seal, kus on jumala kuju, tavaliselt väike ruum, tempel selle ümber suur, paljude ruumidega ehitis. Saalide uksed ühel joonel, viivad pühapaiga suunas. Lage toetavad tihedalt asetatud sambad, muudavad siseruumi hämaraks. Templid kivist, ilma mördita
risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega (tambuur). Seleta lahti, mida tähendavad järgmised terminid: 1. talum - - rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid Bütsantsi sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel. 2. liseen - seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. 3. petik - - liseene ühendavate kaarte vahele jäävad lamedad süvendid. 4. tambuur - peakupli alla ehitatud sale silinderjas akendega ruum Miks leidub just Itaalias bütsantsi arhitektuuri? Just Itaalias leidub nii palju bütsantsi arhitektuuri, sest Itaala linnad olid Bütsantsi võimu keskusteks. Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud
Kuna püramiidide ehitamisel muid "mehhanisme" peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, raske on nende vahelt leida pisematki tühikut. Küljed orienteeriti põhiilmakaarte suunas, kusjuures aluse suurim kõrvalekalle põhjasuunast on vähem kui kümnendik nurgakraadi. Püramiidi küljed kaeti tugevate ja ilusate plaatidega. Nende jaoks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Vaaraode ajal valged
kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid talum (reljeefideg akaunistatud kiviplokk), seinu liigendavad liseenid (kitsad püstribad), mida ühendavad petikud (lamedad süvendid), maalikunst keelati elusolendite kujutamist, piltide pooldajad olid ikonoduulid ja eitajad ikonoklastid, Ravenna kiriku mosaiigid, mosaiik: (Theodora oma saatjaskonnaga, Justinianus), figuurid pikaksvenitatud, saledad, pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad, figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest, figuurid
Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi. Seda rõdutaolist ruumiosa nim. empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale, mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid. Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid petikud. 6. Sajandil ehitati Bütsantsis tsentraalehitisi mis põhiplaanilt meenutasid kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristharude kohal. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik. Kõrvalkuplid
Mihrab: poolümar palveniss Medrese: muhameetlik ehitispüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse 5.Milliseid motiive ja materjale kasutati ehitiste kaunistamisel? Keerulist väänlevat taimemotiivi nn arabesk, erinevatest kivisortidest kärjemotiivid BÜTSANTSI ARHITEKTUUR 1.Mida tähendavad mõisted tambuur ja talum? Tambuur- peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum Talum- reljeefidega kaunistatud kiviplokid, mis paiknevad sammaste ja kaarte vahel 3.Mis nime kannab kunagine Bütsantsi pealinn tänapäeval? Istanbul 5.Millise põhiplaaniga võib olla tsentraalehitis? Kui selle põhiplaan on ristikujuline, siis kas see on ladina või kreeka rist? Ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, võrdhaarse kreeka risti kujuga Põhiplaanilt meenutab võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit. Suur kuppel oli keskel ja neli väiksemat äärtes. 2.Mida tähendavad mõisted "Liseen" ja "petik"?
Egiptlased võtsid esimesena kasutusele tugisambad. Nende baas ja tüves olid lihtsad, kapiteelid olid rohkem kaunistatud, Peamiselt oli nelja tüüpi sambaid kapiteel kinnine papüürusleht,kapiteel lahtine papüürusleht, lootossammas, palmisammas. Templite lähedusse püstitati ka monoliitseid obeliske, tavaliselt paarikaupa. Need olid 10-32 m kõrged sihvakad ja teravatipulised kiviplokid, püstitati jumal Ra auks. Varem püstitati nn. Benben-monumente- kiviplokkidest tornid, tipud ahenesid püramiiditaoliselt.
silinderjas akendega ruum (tambuur), mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 8. Selgita mõisted: 1. talum - Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. petik - Need on kitsad eenduvad püstribad,mis liigendavad seinu. 3. liseen - Need on kaarte vahele jäävad lamedad süvendid. 4. tambuur - See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis
Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks
keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks
Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheopsi püramiid on 137m kõrgune ning koosneb enam, kui 2,25-st miljonist kiviplokist. Üks kiviplokk kaalub keskmiselt 2,5 tonni. Suurimad kiviplokid kaaluvad umbes 15 tonni ning hauakambri graniidist laeplaat kaalub igaüks umbes 50 tonni. Püramiid kaalus umbes 6 miljonit tonni. 9. sajandil sisenes Cheopsi püramiidi esimene teada olev uurimissalk. Suurte jõukatsumustega jõuti lõpuks vaarao
Kreeka Kreeklaste esivanemad tungisid Balkani poolsaarele põhjast ning nende ühiskonna ja kultuuri arengutase oli Kreeta asukate omast esialgu selgelt madalam. Kuid tõenäoliselt kasutasid kreeklased lahingus hobukaarikuid, mis tagas neile sõjalise üleoleku Egeuse piirkonnas. Tänapäeval kannab varaseim kreekakeelne kiri nimetust lineaarkiri B.kultuuri ja majanduskeskusteks olid lissid. Tuntuim Mükeene. Losse ümbritsesid kiviplokid-nn kükloopilised müürid. Lossi eesotsas olid valitseja ja sõjapealik. Ühendust peeti egiptlastega ja Ees-Aasia rahvastega. Tumeajajärk Häving oli põhjalik, losse ei ehitatud enam üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändasid Väike-Aasia läänerannikule põllumaa nappuse tõttu.. Kasutusele võeti raud, algas rauaaeg. Tsivilisatsiooni uus tõus. Põhilisteks haldusüksusteks kujunesid linnriigid. Esile kerkis aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht,
Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Konstantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule ja tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum. Talum, liseen, petik, tambuur mida need terminid tähendavad? Talum - rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid sammaste ja kaarte vahel Liseen kitsad eenduvad püstribad, mis liigendavad seinu Petik kaarte vahele jäävad lamedad süvendid Tambuur peakupli all sale silinderjas akendega ruum Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? Kaheksatahuline kuppelehitis. Seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisesse ruumi. Miks leidub just Itaalias nii palju bütsantsi arhitektuuri? Need on säilinud Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias
Kogu India skulptuur on nagu kivistatud muinasjutt. III saj. e.m.a. valitses suurt osa Indiat rahuarmastav kuningas Asoko, kes levitas budismi. Ta laskis budismi pühadesse paikadesse püstitada monoliitsed kivisambad, mille tipus on lõvifiguuridega kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama stuupasid poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Suupasid ümbritses kiviplokkidest piirdeaed, milles on nelja ilmakaare avanevad väravad ehk tosnanad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skluptuuridega. Näiteks Sanchi stuupa on kaetud inim- ja loomafiguuridega. Budismi sümbolitega ja kitsapihaliste ning lauapuusaliste haldjate kujutistega, kes kehastavad India naiseilu ideaali. Kaljusse raiuti monoliitseid koobastempleid ja kloostreid. Rikkalikult dekoreeritud sissekäigu kohal on valgusaken, aspiidi keskel asub stuupa. Kupli tasandatud tipus on neljanurkne aedik, millest kõrgub varras päevakujuliste sümboolsete vormidega.
Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse 10 meetri võrra. Vapustavad on teisedki arvud : nimelt külgede pikkus on 230 meetrit, püramiidi pindala on 5,4 hektarit ning ehitise kogukaal on 6,5-7 miljonit tonni. Selline rajatis püstitati ligikaudu 2,25 miljonist kiviplokist, millest igaühe kaal oli umbes 2,5 tonni. Arvatakse, et 20 aasta jooksul olevat ehitusega ametis olnud saja tuhande meheline töölistevägi. Kõik kiviplokid paigaldati ülitäpselt, raske on nende vahelt leida pisematki tühikut. Püramiidi küljed orienteeriti põhiilmakaarte suunas, kusjuures aluse suurim kõrvalkalle põhjasuunast on vähem kui kümnendik nurgakraadi. Nagu Te näha võite, kaeti püramiidi küljed tugevate ja ilusate plaatidega. Nende jaoks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks
lubjakivi, puitu, punutud matte. Templid ja ühiskondlikud hooned ehitati puust, liivakivist, alates 6. sajandist sai templite ja ühiskondlike hoonete põhiliseks ehitusmaterjaliks marmor. Sambad tehti algul monoliitsetena (puust, liivakivist), marmorsambad valmistati aga eraldi seibidest. Kuni paigaldamiseni olid kannelüürid raiutud ainult samba ülemisele ja alumisele seibile, tervikuna raiuti need välja alles pärast terve samba kokkumonteerimist. Seinte suured kiviplokid paigaldati ilma sideaineta, neid seoti omavahel metallklambritega. Roomlased alustasid tavalistest toorsavitellistest ehitistega, ladusid nad alguses oma seinad kuivalt, ilma mördita, kasutades kandedetailide tarbeks kõva lubjakivi. Alates 1. saj. pKr. sai valdavaks põletatud tellis, mis valmistati erikujulisena vastavalt kasutamisele ( eraldi seinte, katuse, sammaste jne. jaoks), nende ladumisel kasutati liiv- lubimörti. Viimase laialdane
uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Ravenna · Linn, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. · On tuntud 5.-7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale · Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis- San Vitale kirik. · Kuppelehitis · Kiriku keskosa on kõrgem · Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur · Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. · Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. · Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. · Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg · Algas 9.sajandi lõpul · Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa.
Neil oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest makse tasuma. Püramiidi ehituseks vajalike kiviplokkide kohaletoimetamine Niiluse ääres asuvast kivimurrust kasutati plokkide alla kinnitatud jalaseid. Arvatakse, et kivide jalamile saamiseks kasutati madalat kaldteed, mis püramiidi kerkides asendus spiraalis tõusva kaldteega. Plokkide kõrgustesse liigutamisel kasutati lisaks kaldteele ka kange ja rullikuid. Kiviplokid paigaldati ülitäpselt ehk ruudud olid täiesti korrapärased. Pärast põhimüüride valmimist kaeti need valge lubjakiviga. Selleks murti kive Gizast umbes 30km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Suurus Cheopsi püramiidi esialgne kubatuur oli üle 2,5 miljoni kuupmeetri, nüüd umbes 170 000
- Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid. Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld. Bütsantsi arhitektuur - 395 jagunes riik Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma on Bütsants. - Kultuuri toetus hellenistlikule kultuurile. Kreeka keel, idamaade kultuur. - Kirikud olid tsentraalehitised. - Kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal. - Mitu kirikut Ravennas San Vitale. - Sisearhitektuur sambad, kaard, kaunistatud kiviplokid jne - Tsentraalehitised, mis olid kreeka risti põhiplaaniga 5 kuplit, Apostlite kirik Konstantinoopolis. Bütsantsi mosaiigi ja seinamaalid. Ikoonid - Maalikunst on osaliselt säilinud, kuna islami usk keelas elusolendite kujutmise. - Usulise sisuga pildid ikoonid. Usuti, et need teevad imet. - Pildieitajad ikonoklastid, arvasid et pühad asjad on nähtamatud, tähtsam oli pühaduse teostamine. Need muutusid riiklikuks poliitikaks. - Näited: Ravenna kirikute mosaiigid
Stuupad 3. sajandil eKr hakati ehitama ka stuupasid- poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid riiki püstitada umbes 84 000. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Kupli tasndatud tipus oli nelinurkne aedik, millest kõrgus maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritses kiviplokkidest aed, milles olid nelja ilmakaarde avanevad värvad. Väravaid moodustanud kiviplokid olid tavaliselt kaetud skulptuuridega. Võimalik, et stuupa on välja arenenud hiiglaslikest mägedest, mis kuhjati vanade väejuhtide ja kuningate haudade kohale ning milles ühtlasi säilitati reliikviaid. Stuupa püstitati austuseks maale, kuhu asusid elama India jumalad Brahma ja Buddha. Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged. Stuupaansambaid kaunistavad inim- ja loomakujud, budismisümbolid ja puule
6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel- sfääriline kolmnurk) külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks sisearhitektuur: · samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid · apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline · seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik · kuplid paigutati nurkadesse · risriosa kõrgem
Kuna püramiidide ehitamisel muid ,,mehhanisme" peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, raske on nende vahelt leida pisematki tühikut. Küljed orienteeriti põhiilmakaarte suunas, kusjuures aluse suurim kõrvalekalle põhjasuunast on vähem kui kümnendik nurgakraadi. Püramiidi küljed kaeti tugevate ja ilusate plaatidega. Nende jaoks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Vaaraode ajal valged püramiidid sädelesid päikesekiirtes,
Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal. Teine püramiidide väli asub Gizas. Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad). Giza suured püramiidid: · Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m · Chephreni püramiid 142 m · Mykerinose püramiid Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele. Tema andmetel ehitati neid 20 aastat. Ehitajatele maksti tasu ja anti vajadusel kirurgilist arstiabi. Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt. Pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega. Sissepääsu varjati ja valvati. Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: * ei olnud turvalised * suured ehitustööd kurnasid rahvast * majanduslikud põhjused Kokku on leitud 110 püramiidi. Veetõusu piiril orutempel, kuhu toodi laevagavaarao surnukeha
Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutati lineaarkirja B(tänaseks dešifreeritud). Samuti kultuurikeskusteks lossid. Lossid olid kindlustatu ja ümbrusest puudusid linnad. Losse ümbritsesid kiviplokid. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Skulptuuriteoseid polnud (Lõviväravad Mükeenes). Minose kultuur 2000-1400 eKr, Mükeene 1600-1100 eKr. 3. Vana-Kreeka erinevad ajajärgud ja iseloomustus. KREETA-MÜKEENE- pani aluse Euroopa ts ja pani aluse kreeklaste jumalkonnale (panteonile). TUMEAJAJÄRK- 1100-800 eKr, tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati, väljaränne ja tekkisid kolooniad, õpiti hetiitidelt kasutama rauda, eraldatus muust maailmast. Kreeta-Mükeene kultuuri
Tõenäoline on, et lisaks madalale kaldteele, mida mööda plokid püramiidi jalamile veeti, ehitati ka püramiidi kerkides selle astmetele spiraalis tõusev kaldtee. Mõned uurijad eelistavad küll ühe pika kaldtee versiooni, mida siis pidevalt tõsteti, kuid see ei ole tõenäoline, kuna sellisel juhul oleks see veel enne püramiidi tipuni jõudmist enda alla matnud kogu kivimurru. Plokkide kõrgusesse liigutamisel kasutati lisaks kaldteele kange ja rullikuid. Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, sisuliselt on ehitis veekindel. Pärast põhimüüride valmimist kaeti need valge lubjakiviga. Selleks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Legendid teatavad, et kuningate ajal valged püramiidid sädelesid päikesekiirtes, ja mõne allika väitel pimestas nende lehtkullast kattega tippude sära silmi. Tänapäeval pole püramiididel valgest lubjakivikattest jälgegi
¤ Gustav Klimt austerlane- sümbolistlik, juugendlik. Figuuride kadumine ornamentidesse. ,,Suudlus". RAHVUSROMANTISM- 19. Sajand seoses rahvusriikide kujunemisega. Rahvuslike ideede levik, kunstnikud innustuvad Karjalast- selle ürgne loodus, ,,Kalevala" tegevus. Kuulsamad arhitektid on soomlased. Planeerisid ka ,,Estonia" teatri. ¤ Eliel Saarinen võtab eeskuju puitarhidektuurist ja maakirikutest. Juugendstiili mõjud. Teosed: Helsingi raudteejaam (kiviplokid, nurgeline, massiivne), suur Tallinna plaan/ projekt (19-20saj pakkus välja), Kommertspanga hoone (Pärnu mnt). ¤ Akseli Galien- Kaliela soomlane. Illustreerinud ,,Kalevala", tasapinnaline maal, erksad värvid, eeskujuks eestlastest arhitektidele. ¤ Nikolai Roerich- Venemaa- eeskuju Soomest, asutas Peterburis rühmituse ,,Mir Iskustva". Rahvusromantikute stiil, maalib varjaage (esimesi vene valitsejaid). Siirdub Indiasse, seejärel idamaised sümbolid teoste teemaks.
risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega (tambuur). Talum, liseen, petik, tambuur- mida need terminid tähendavad? Talum- rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid Bütsantsi sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel. Liseen- seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petik- liseene ühendavate kaarte vahele jäävad lamedad süvendid. Tambuur- peakupli alla ehitatud sale silinderjas akendega ruum. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? San Vitale kirik Ravennas on kaheksatahuline. Miks leidub just Itaalias nii palju bütsantsi arhitektuuri? Just Itaalias leidub nii palju bütsantsi arhitektuuri, sest Itaala linnad olid Bütsantsi võimu
Kasutatakse peamiselt välistöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. LOODUSLIKU KIVIMI TÖÖTLEMINE Kivikarjäär - astmeliste nõlvadega süvend, kus kaevandatakse murdmise, lõhkamise või saagimse teel. · Murdmine - hüdro- või löök-kiilumisega. Saadakse suuri pragudeta kive · Lõhkamine . kasutatakse peamiselt killustiku saamiseks · Saagimine - kasutatakse kõvasulamist lõikehammastega ketas- või kettsaage. Saadakse korrapärased kiviplokid. Karjäärist saadud toorme edasine töötlemine: · Murdmine - peamiselt müürikivide valmistamiseks · Purustamine - peamiselt killustiku tootmiseks · Klompimine - kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub enamvähem sirgeks · Tahumine - täksitakse kas kõik või osa kivipindi tasaseks · Saagimine - toodetakse erinevaid plaate · Hööveldamine - töödeldakse suuremaid tasapindu (trepiastmed jne)
Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist(türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Bütsantsi kunstis oli kolm suuremat õitsenguaega: Keiser Justinianus I valitsemine 6. saj Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj
Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud. Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, raske on nende vahelt leida pisematki tühikut. Küljed orienteeriti põhiilmakaarte suunas, kusjuures aluse suurim kõrvalekalle põhjasuunast on vähem kui kümnendik nurgakraadi. Püramiidi küljed kaeti tugevate ja ilusate plaatidega. Nende jaoks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Vaaraode ajal valged
Bütsantsis sammaste ja kaarte vahel ümmargused, vaid eenduvad püstribad ehk kaared, mille vahele paiknevad rikkalikult tahulised polügonaalsed liseenid jäävad lamedad süvendid reljeefidega kaunistatud ehk petikud kiviplokid talumid Tsentraalehitis 6.sajandil hakati ehitama Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstantinoopolis kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitisi, mida katsid viis kuplit Üks suurem kuppel asus keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Viiskuppelkirik Levis 9
Arhitektuur · Sakraalarhitektuur (templid, kloostrid) ja paleed · Materjalid sõltuvalt geograafilisest asukohast · Stuupade kupli tipus on nelinurkne aedik maailmateljega. Ümbritsetud nelinurkse kiviplokkidest aiaga, mille igas ilmakaares on värav. TEMPLID · Skulptuuri ja arhitektuuri ühtsus · Meenutavad monumenti · Seinte ülesanne ei ole ruumi loomine vaid loo jutustamine · Pühamu väga väike · Ehitusmaterjal sidumata kiviplokid ANKOR VATI TEMPEL KAMBOODZAS Ümbritsetud vallikraaviga, mis onkanaliga ühendatud jõega Tõusvad astmikterassid, võlvitud galeriis, kupleid kaitsesid kullatud puitdetailid Torni kõrgus 65m Kasvas dzunglisse Maalikunst Templite seinamaalid ja miniatuurmaalid käsikirjades. Vana-Ameerika kunst 5.saj · 14.saj-ks olid välja kujunenud asteekide, maiade, olmeekide ja inkade kultuurid. · Kuni 16.saj-ni arenesid täiesti eraldatuna muust maailmast. MAIAD
Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m Chephreni püramiid 142 m Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele Tema andmetel ehitati neid 20 aastat Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad, on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega Sissepääsu varjati ja valvati Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: ei olnud turvalised suured ehitustööd kurnasid rahvast majanduslikud põhjused Kokku on leitud 110 püramiidi Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad
3. MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE VÕRDLUS Mesopotaamia kunst on meile vähetuntum kui Egiptuse kunst. Nende kahe riigi vahel on palju erinevusi geograafilise asendi ning kliima tõttu. Skulpuure ning ehitisi tehti erinevatest materjalidest. Egiptusest tehti kiviskulptuure, kuid kliima tõttu ei säilinud Mesopotaamias kivist skulptuurid ning Mesopotaamia tehti neid hoopis graniidiga või liivakiviga. Arhitektuuris Mesopotaamias kasutati telliseid, mis omavahel ühendati. Egiptuses kiviplokid paigutati lihtsalt väga täpselt üksteise peale või kõrvale. Riikidevaheline usukultus oli ka täiesti erinev. Egiptlased uskusid surmatagusesse ellu surnukehasid säilitati ning hingede elu hauakambrites tehti võimalikult mugavamaks. Mesopotaamias oli põletusmatus inimese keha ei hoiustatud. Tänu Egiptuse isoleeritusele säilus kultuuri rangus ning omapära. Kultuuri areng oli pidevalt püsiv ning väliseid mõjutajaid ei olnud. Mesopotaamias oli kõik hoopis vastupidi.
1. Maavärin mis see on ? "Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tekitatud kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid."( http://www.rescue.ee/19669) Kohta kus algab kivimite rebestumine maapõues nimetatakse maavärina koldeks ehk maavärina hüpotsentriks. Epitsentriks aga nimetatakse keset, mis on maapinna hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam. Sõltuvalt pingejõudude suunas võivad maapõues olevad kiviplokid liikuda murrangult külg-, peale-, või allanihke suunaliselt. 95% maavärinatest on tektoonilised ehk on tekkinud kivitme purunemise ehk murrangu tulemusena. 4-5% toimub aga vulkaani pursete tagajärjel või siis nende eel, sellised maavärinad on enam vähem tekkinud sügaval maa-all umbes 600 kilomeetri sügavusel. Kõige tugevamad ja ohtlikumad planeedi värisemised on seotud just tektooniliste või siis vulkaaniliste maavärinatega
annaabi.ee 
