Saturn Kristiin Räägel 9D Asukoht 6. Planeet Päikesest. 9,5 astronoomilist ühikut Päikesest. Jupiteri ning Uraani vahel. Saturni kuud Üle 60. Nt. Titan, Iapetus, Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab.
Planeedil puudub tahke ehk kõva pind. Saturn asub päikesesüsteemis planeetide Jupiteri ja Uraani vahel. Saturnil on üle 60 kuu. Mõned neist koosnevad jääst ja mõned kivist. Tuntumate kuude nimed on Titan; Lapeteus; Hyperion; Pheobe Saturnil võib tuul puhuda kiirusega kuni 1800 km/h, mis on suurem kiirus kui Jupiteril, aga väiksem kui Neptuuni. Saturni ümber olev rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst ja kiviosakestest Saturn teeb ühe tiiru ümber päikese 29, 5 Maa aastaga. See tähendab, et üks Saturni aasta kestab 29,5 Maa aastat. 1 Saturni päev= 10tundi ja 35 Maa päevast 5 Joonis 4. Saturni ja Maa suuruse võrdlus 3. Planeet Neptuun Neptuun on kaheksas planeet päikesest ja see asub päikesest kõige kaugemal. Neptuun on Maast ligi neli korda suurem. Neptuunil puhuvad väga tugevad tormituuled. Tuulte kiirus võib tõusta kuni 2100 km/tunnis.
suutnud need massid moodustada planeeti. KOMEEDID ehk sabaga täht. Ta liigub väga väljavenitatud ellipsit pidi, mille ühes fookuses on Päike. Seetõttu on komeet nähtav lühikest aega, et seejärel kaduda aastateks kosmose sügavusse. Algul on ta nähtav heleda laiguna. Päikesele lähenedes tekib Päikesest eemale suunatud saba. Ehitus: tal on mõnekümne kilomeetri läbimõõduga tuum( tahke). Koosneb kiviosakestest ja tahkest gaasist. Päikesele lähenedes ta soojeneb, osa aurustub ja tekib helenduv pea ning Päikese tuule tõttu gaasist saba. Seega iga tiiruga mass väheneb ja väheneb ka heledus. Tuntum komeet on Halley komeet, tema periood on 76 aastat. METEOORID ehk langev täht. Aegajalt saabuvad kosmosest Päikesesüsteemi suvalised taevakehad ehk meteoorid. Kui nad satuvad Maa mõjusfääri siis enamus juhtudel nad põlevad Maa tihedas atmosfääris ära(langev täht)
annaabi.ee 
