· Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid, · Värvilised dekoratiivmördid, · Eriotstarbelised mördid. Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väga väike, siis ei saavutata head naket, sest tsemedipiim ei imendu kivide pinna sisse. Krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimisel: · Ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu · tulepüsivuse tõstmiseks · esteetilise välimuse andmiseks · tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda · erijuhtudel (radiatsioonikaitse jms) Krohvide liigid: · aluskrohv
kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel. 3) Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. 4) Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult. 5) Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? See tõstab kipstoodete tugevust. Vesi, mis ei võta osa keemilistest reaktsioonidest, tuleb eemaldada, sest see jääb vabana kipsikivi pooridesse ja see võib hakata kipsikivi
Ei sobi konstruktsioonimaterjaliks, pigem viimistluseks. 2. Kipssideaineid kasutatakse ehituses: kipsplaatide ning viimistlussegude valmistamisel, modelleerimisel, skulptuuride tegemisel, ning ka meditsiinis. 3. Kõrgtugev kips on ehituskipsiga võrreldes suuremate tugevusnäitajatega (väiksem veevajadus ning pikem kivistumisprotsess). 4. Kipssideainete kivinemisprotsessideks on kõrge- ja madala temperatuuriga põletused. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700-1000 ºC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse ei kivine puhta veega segatult. 5. Kuivatamisel kasvab kipsmaterjalide tugevus. 6. Kipsmaterjalid on vees püsivad, kui neid on kuidagi töödeldud, et nad oleksid püsivad. (Nt. lakid, glasuurid, värvid) 7
Kipssideaineid kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskuivkrohvplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse sideainena mitmesuguste kipskrohvide segude valmistamiseks.[1] 7.3 Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Kõrgtugev ehk tehniline kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. [1] 7.4 Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult.[1] 7.5 Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? Kips saab oma lõpliku tugevuse kuivanult. [3] 7.6 Kas kips tooted on vees püsivad? Kipstooted pole vees püsivad. [1]
kergus, ei põle. Negatiivsed omadused on haprus, väike tugevus ja tundlikkus niiskuse suhtes. 2) Kipssideaineid kasutatakse vaheseinaplaatide, paneelide, vahelaeplokkide, kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel. 3) Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. 4) Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult. 5) See tõstab kipstoodete tugevust. Vesi, mis ei võta osa keemilistest reaktsioonidest, tuleb eemaldada, sest see jääb vabana kipsikivi pooridesse ja see võib hakata kipsikivi pehmendama. 6) Kipstooted ei ole vees püsivad.
Seega peamine põhjus betooni kivinemise kiirusele on temperatuur. On teada, et betoon saavutab normaaltingimustes (+20°C; RH 95%) tugevuse 28 päevaga. Kuid paratamatult esinevad need tingimused Eesti kliimas üsna harva. Selleks on vaja teada, kuidas kulgeb kivinemisprotsess eri temperatuuridel. Tabelis 1 on toodud betooni (B25) suhtelise tugevuse sõltuvus kivinemiskeskkonna temperatuurist. Temperatuuri langedes kivinemiskiirus aeglustub. Kui betooni temperatuur on alla 0°C, peatub kivinemisprotsess juhul, kui ei
Vee lisamisel vastutus lasub täiel määral korralduse andnud isikul. 2.2.Suvine betoneerimine. Mida kõrgem temperatuur seda kiiremini hakkab betoon tarduma. Vajadusel kasutada tardumise aeglustajat. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, et minimaliseerida pragunemisriski. Põrandabetooni soovituslik hooldusperiood on 14 ööpeva.. 2.3.Talvine betoneerimine. Mida madalam on temperatuur seda aeglasemalt betoon kivineb.Betooni temperatuuril <0°C kivinemisprotsess peatub. Kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla +5°C tuleb kasutusele võtta talvised betoneerimise meetodid. . Betooni temperatuur ei tohiks langeda alla 0°C enne 5MPa survetugevuse saavutamist. Kivinevat betoonkonstruktsiooni tuleb kaitsta külma ja tuule eest ning võimalusel soojendada (üldjuhul min.3-5 ööpäeva). Jäätumiskindel betoon (kuni - 15°C) - Jäätumiskindel betoon on eelkõige elementide vuukimiseks mõeldud spetsiaalbetoon
aluslaudadele ühe- või kahekorruselistesse ridavirnadesse. 7.10 Müüritööd talvel Vastavalt CH III B.4-72 eeskirjadele loetakse kivikonstruktsioonide püstitamisel talvetingi- musteks selliseid, mille puhul ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur on madalam kui +5C ja ööpäeva minimaalne on alla 0C. Kõige levinum ja majanduslikum müüritööde meetod talvel on külmutusmeetod. Meetodi olemus seisneb selles, et vuukides olev mört külmub õige kiiresti ja tema kivinemisprotsess algab alles pärast müüritise ülessulamist. Füüsikalis-keemiliste iseärasuste alusel on välja töötatud järgmised talvised müürimismeetodid: · Külmutamine tavaliselt mörtidel, piirates konstruktsiooni kõrgust; · Külmutamine koos alumiste korruste konstruktsioonide ajutise tugevdamisega kuni müüritis saavutab arvustusliku tugevuse; · Ülemiste korruste müüritise külmutamine koos alumiste korruste konstruktsioonide
· küljed, siis kui betoon on küllaldase tugevusega, et konstruktsiooni pindu ja servi ei vigastaks. · kandvaid raketisi võib eemaldada alles siis kui betoon on saavutanud nõutava tugevuse. 6.6 Talvise betoneerimismeetodi valik sõltuvalt konstruktsioonist. Sõltumata konstruktsioonist, peab talvise betoneerimismeetodi valikul teadma, et temperatuuri langedes kivinemiskiirus aeglustub, kui betooni temperatuur on alla 0ºC, peatub kivinemisprotsess, juhul kui ei võeta kasutusele erimeetmeid. Tähtsaim on hoida kivineva betooni temperatuur vahemikus +5...+40ºC. Betoon peab omama läbikülmumise hetkel kriitilist tugevust (5Mpa), vastasel juhul kaasneb tugevuse oluline langus ja kümakindlus ning veetihedus halvenevad pärast ülessulamist. Massiivse vundamendi betoneerimine talvel Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul
annaabi.ee 
