MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist ...
Betooni paigaldamine on vaid üks osa betoonitööst. Õige ja hoolikas järelhooldus on hea lõpptulemuse saavutamiseks vältimatu see parandab betooni tugevust, püsivust, 7 veepidavust, kulumiskindlust ja vastupanu ümbritseva keskkonna mõjudele nagu vahelduv külmumine-sulamine ning lumesulatussoolad.Betooni paigaldamisjärgse hoolduse all mõeldakse tegevusi, mis on suunatud sellele, et tagada värske betooni kivinemiseks vajalik niiskusreiim ja temperatuur, et betoon saavutaks kivinemisel soovitud omadused. Kuna kõige kiiremad protsessid leiavad aset kivinemise algstaadiumis, on oluline tagada kivinemiseks soodsad tingimused just siis. Sel perioodil on betoon kõige tundlikum igasugustele mõjudele, mis võivad rikkuda tema struktuuri ja mistõttu kannatavad betooni kõik oodatavad omadused tugevus, veepidavus, külmakindlus jne. Igati tuleb vältida betooni kuivamist ja järske temperatuuri muutusi
Õhksideaineteks ja nimeta neid2 ? 6.Milliseid sideaineid nimetatakse hüdraulilisteks sideaineteks ja nimeta need2 ? 7.Kuidas ja millest saadakse õhklupja? 8.Mille jaoks kasutatakse lupja? 9.Kuidas ja millest saadakse hüdraulilist lupja? 10.kuidas saadakse kipssideaineid? 11.Milliseid materjale valmistatakse ehituskipsist? 12.Kipsi plussid ja miinused? 13.Millistest toorainetest valmistatakse tsementi? 14.tsemendi tootmise põhimõtteline skeem ? 15.mida nim tardumiseks? 16.mida nim kivinemiseks ? 17.mida näitab tsemendi tugevusklass? 1. Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad 2.kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. 3. anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised 4. Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks 5
sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Omadused(saadakse põületamisel erinevate temperatuuride juures): -Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. -Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained *Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). *Looduslik anhüdriit CaSO4 Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine
6. Milliseid sideaineid nim. hüdraulilisteks sideaineteks ja nimeta neid kaks? 7. Kuidas ja millest saadakse õhulupja? 8. Mille jaoks kasut. Lupja? 9. Kuidas ja millest saadakse hüdraulilist lupja? 10. Kuidas saadakse kipssideaineid? 11. Milliseid materjale valmistatakse ehituskipsist? 12. Kipsi plussid ja miinused? 13. Millistest toorainetest valmistatakse tsementi? 14. Tsemendi tootmise põhimõtteline skeem? 15. Mida nim. tardumiseks? 16. Mida nim. kivinemiseks? 17. Mida näitab tsemendi tugevusklass? ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on
sõltuvalt niiskusest-savikivid paisuvad, suurenevad niiskussisalduse suurenedes, tsement- ja silikaatkivid vähenevad (mahukahanemine). Peale põletusahjust tulekut savikivid imevad endasse atmosfääri niiskust ja paisuvad. Müüritise mahukahanemine Müüritise mahukahanemine on otseselt seotud niiskusega müüritises. Mahukahanemine on iseloomulik tsementsideainega materjalidele. Betoonide kandvaks karkassiks on tsementkiviga (geel) kokku liidetud täiteaine. Tsementkivi ammutab kivinemiseks vajaliku vee teda ümbritsevast poorist. Poori tühjenemise tekkivad temas järgijäänud vee mõjul kapilaarjõud, mis tõmbavad poori seinad kokku - tekib mahukahanemine. Mahukahanemine on seda suurem, mida suurem on vee osakaal betoonis ja mida rohkem on tsementi betoonis. Mahukahanemine toimub põhiliselt kahes järgus -nn plastne mahukahanemine, kohe kivinemise alguses ja üldine mahukahanemine, mis kestab pikka aega (kuni aasta). Sama protsess toimub ka betoonkividega müüritises.
kivide väljakuivamist see kaob. Sellist võimalikku paisumist (+ paisumine temperatuuri mõ- just) tuleb konstruktsioonide projekteerimisel arvestada deformatsioonivuukide tegemisega. 4.4.2.3 Müüritise mahukahanemine Müüritise mahukahanemine on otseselt seotud niiskusega müüritises. Mahukahanemine on iseloomulik tsementsideainega materjalidele. Betoonide kandvaks karkassiks on tsementkiviga (geel) kokku liidetud täiteaine. Tsementkivi ammutab kivinemiseks vajaliku vee teda ümbritsevast poorist. Poori tühjenemise tekkivad temas järgijäänud vee mõjul kapilaarjõud, mis tõmbavad poori seinad kokku - tekib mahuka- hanemine. Mahukahanemine on seda suurem, mida suurem on vee osakaal betoonis ja mida rohkem on tsementi betoonis. Mahukahanemine toimub põhiliselt kahes järgus - nn plastne mahukahanemine, kohe kivinemise alguses ja üldine mahukahanemine, mis kestab pikka aega (kuni aasta). Sama protsess toimub ka betoonkividega müüritises. 4
-liikuvkoormus(tuul def.vuugid.Müüritise Kui elemendi lõige on ekoormus) mahukahanemine on konstantne , siis tehakse ·mõjumisviisi järgi: iseloomulik tugevuskontroll enam -staatiline-ei tsementsideainega koormatud lõikes. Epüüride põhjusta materjalidele.Tsementkivi esitamisel kasutatakse ammutab kivinemiseks kokkuleppelisi märke, 5 nimetamisväärse määratakse avaldisega.u=(h mõlema juhu kohta. Lõige id kiirendusi 7)/(16+64Ac/A). h müüritise tugevusele lõikel -dünaamiline- saledus ristlõike kõrguse avaldab suurt mõju peale põhjustab alusel ja on leitav h =het müüritise, lõiketugevuse ka
toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained: · Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. · Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). · Looduslik anhüdriit CaSO4 Kipssideainete tootmine Madalatemperatuursed
piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). Looduslik anhüdriit CaSO4 · Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). · · Looduslik anhüdriit CaSO4
annaabi.ee 
