LASNAMÄE MINEVIKUST Lasnamägi asub panganeemikul mis oli lage loopealne, kus asusid Eesti vanimad põllud. Need alad olid varajasel rauaajal põlluharimise üks põhjapoolsemaid piirkondi kogu maailmas. Suured kivimurrud tekkisid Tallinna rajamise aegu. Lasnamäe ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku. Arheoloogide arvates on vanimad inimtegevuse jäljed Lasnamäel pärit nöörkeraamika-kultuuriga ajast. Süüdatud lõkkest 1343. a sai alguse Jüriöö ülestõus. Samas paigas on nüüd Jüriöö park, kus toimuvad tänapäeval mälestusteenistused. Lasnamäe ajalugu on suuresti mõjutanud lähedus rikale kaubalinnale Tallinnale. Omaette peatüki selles moodustab kiviraidurite tegevus
sobivate elupaikade pindala vähenemine inimtegevuse tõttu. Kriitiliseks perioodiks on ka vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune, noorte kivisisalike jaoks on ohtlik ka varajaste öökülmadega sügis. Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine. Kivisisalik kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. [6]Ohuteguriteks on ka metsamajanduslik tegevus, kaevandamine (sh. Liiva ja savi kaevandamine, kivimurrud jms.), häirimine ja liiklus, ehitustegevus (sh. Teede, mänguplatside jne. rajamine) [3]. 1998 aastal kuulus kivisisalik kolmandasse kategooriasse, kuid nüüdseks (aastaks 2011) kuulub kivisialik Eestis teise kategooriasse. See näitab, et Eestis on kahanenud liigi arvukus kümne aasta jooksul. [9] Arusisalikud elavad niisketes paikades: soometsades, turbarabades, kinnikasvavatel raiesmikel, metsaservadel ja -sihtidel, istandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja
annaabi.ee 
