Pinnase mehaanika ja vundamendid
1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib
lähtekivimi koostisega.
2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende
paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed.
Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri
jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett,
tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord
oluliselt muutuda.
Vastavalt faaside vahekorrale eraldatakse :
Ühefaasilised pinnased.
Kuivad pinnased. Ainsa faasi moodustab jäik kivimiskelett. Tühikutes on ainult õhk.
Kahefaasilised pinnased.
Need on veega küllastunud pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi.
Kolmefaasilised pinnased.