aastal, linna õigused omistati Tamsalule 22. oktoobril 1996. aastal. Peamised tegevusalad Vaatamisväärsused Porkuni Paemuuseum Porkuni Paemuuseumis saab ülevaate paekivi tekkeloost, "juurtest", kivististest, erimitest, paekivist kui ehituskivist, Porkuni seosest paekiviga- Pandivere kõrgustikust ja karstidest, Kiviaabitsast, milles on kõik Eestis olevad kivimiliigid, tegelda paekiviga: määrata raskus, värvus, kivi omadused. Porkuni Mõis Valgejõe alguseks oleva Porkuni järve saarele rajas Tallinna piiskop Simon von der Borch 1479. aastal oma pealinnuse. Rajaja nime järgi hakati kohta kutsuma Borkholmiks, mis eesti keeles mugandus Porkuniks.
veel praegugi, mõistagi toimusid hiljem mitmesugused arengud, ent sellest kõigest juba kunagi edaspidi. Järgnevalt juba esiajaloo perioodide juurde. Nagu öeldud, kasutatakse periodiseeringul jagamist tööriistade materjali järgi. Esimene periood on kiviaeg, pikim ajajärk esiajaloos. Kiviaeg jaguneb kolmeks: paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg ja neoliitikum ehk noorem kiviaeg. See oli ajastu, mil tööriistade materjalina olid kasutusel mitmesugused kivimiliigid (nt tulekivi, kiltkivi), võimaluse korral obsidiaan ehk vulkaaniline klaas. Sel ajal leidis aset inimese eellaste arenemine Homo sapiensiks. Paleoliitikum algas umbes 2,5 miljonit aastat tagasi koos esimeste Homo liiki/perekonda kuuluvate olendite ilmumisega ning lõppes u 10000 aastat eKr. Lõpudaatumid on piirkonniti erinevad, näiteks Põhjamaades võib selleks pidada u 9000 eKr. Paleoliitikum jaguneb omakorda kolmeks: varapaleoliitikumiks, keskpaleoliitikumiks ning hilispaleoliitikumiks.
looduse ilu). Eri jaotusi saab ühendada vastavalt kasutamise otstarbele. Maavarad Maavaradeks nimetatakse looduslikke, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvaid aineid, millel harilikult on just igale neist iseloomulik kristaljas ehitus. Metallilised maavarad on näiteks raud, vask, alumiinium. Mittemetalliliste mineraalide hulka kuuluvad. sool, fosfaadid ja lubjakivi. Ka maakoore kivimiliigid ja nn. fossiilsed kütteained (kivisüsi, põlevkivi) on moodustunud erinevatest mineraalidest, sest muutused maakoores jätkuvad. Kivimeid sünnib kogu aeg juurde, samas ka vanad hävivad, murenevad või liiguvad erinevates protsesside tõttu ühest kohast teise. Väheseid erandeid arvestamata on praegu kasutatavad mineraalivarud tekkinud kümneid ja sadu miljoneid aastaid tagasi. Erinevates geoloogilistes protsessides tekkisid paiksed
annaabi.ee 
