anda asulatele ja tööstusettevõtetele. 6. Põhjavesi * Põhjaveeks nim maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett. * Maapinna poorsetes kivimikihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja selliseid kihte nim vettkandvateks. Vettkandvad kivimid on nt liiv, liivakivi, lõhenenud lubjakivid. * Vettkandvad kihid asenduvad vettpidavate kihtidega, so vett mitteläbilaskva materjaliga. Tuntum neid on savi. * Vesi liigub pinnases seni, kuni kohtub vettpidavat kivimikihti ja jääb sellele püsima. Koha geoloogilisest ehitusest sõltuvalt vahelduvad vettkandvad ja vettpidavad kihid ning seetõttu on põhjavesi maakoores kihilise paigutusega. Sageli asetsevad mitu vettpidavat kihti üksteise all ja nii kujunevad eri sügavusel asuvad põhjaveekihid. * Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt * Tagajärjed: madalamate kaevude kuivaksjäämine, mere lähedal võib
· linnade kasv Põhjavee kujunemist mõjutavad tegurid: · kivimite poorsus · kivimite veejuhtivus · veekihi lang · temperatuur · inimtegevus Litosfäär Maa siseehitus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor 70 km 20km vanem noorem 3 kivimikihti 2 kivimikihti (graniit puudub) Laamad 1) Laamade lahknemine (ookeaniline) · Toimub Islandil Atlandi ookeanis · Magma tungib järjest kõrgemale · Moodustuvad pangasmäestikud · Maavärinad, vulkaanid 2) Laamade põrkumine (ookeaniline) · Nõrgem laam sukeldub vahevöösse kahe laama kokkupõrkel · Sukeldumiskohta tekivad süvikud · Maavärinad, vulkaanid 3) Laamade põrkumine (mandriline) · Harv nähtus · Tekivad kurdmäestikud
küllastumusvööndis olev v, mis on otseses vettpidava pinnasekihi alt välja), langeallikaiks jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest. kokkupuutes mulla või mulla aluskihiga (surveta põhjavee väljavoolukohad) Hüdrograaf Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi suvine põhjaveekiht üks või mitu maa-alust võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel, kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjav saaks veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine seal märkimisväärsel hulgal voolata või millest saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, miinimum on väiksem. Suvine madalvesi algab
kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdev või rannikuveeosa) - 19 - põhjavee kasusvaru põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine toitevee hulk miinus ökol kvaliteedi jaoks vajalik pikaajaline keskmine vooluh põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogudes selleks, et nende ökol seisund oluliselt ei halveneks ning et oluliselt ei kahjustataks põhjaveekogumiga seotud maismaa ökosüsteeme põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjav saaks seal märkimisväärsel hulgal voolata või millest saaks olulises koguses põhjavett võtta põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass põhjavesi kogu allpool maapinda küllastumusvööndis olev v, mis on otseses kokkupuutes mulla või mulla aluskihiga Qsan vooluhulk, mis on vajalik tagada allpool paisu.
Siis ilmusid ka esimesed putukad. 40. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, rändrahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 41. Mis on vettkandev kiht ja veepide? 42. *Vettkandev (juhtiv) kiht e. põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks olulises koguses põhjavett võtta. 43. *Veepide - geoloogilised formatsioonid, mis juhivad vett halvasti(savikad setted) ja moodustavad vettpidavaid kihte. Veepide võib talletada suure hulga vett ja on suuteline seda loovutama väga väikese kiirusega. 44. Millest sõltub puurkaevu toodang
lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. *(7) Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. *(6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht-põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks olulises koguses põhjavett võtta;*Veepide-geoloogilised formatsioonid, mis juhivad vett halvasti (savikad setted) ja moodustavad vettpidavaid kihte. Veepide võib talletada suure hulga vett ja on suuteline seda loovutama väga väikese kiirusega. *(6) Millest sõltub puurkaevu toodang
annaabi.ee 
