Päike soojendab maapinda. Vesi aurab õhku nii veekogude kui maismaa pealt. Väikesed veepiisad jahtuvad õhus ning tihenevad. Tekib pilv. Pilves veepiisad veel omakorda ühinevad. Pilv muutub raskeks. Tuul viib osa pilvi ka maismaa kohale. Vesi sajab maha nii maailmamere kohal kui ka maismaa kohal. Maismaal imbub sademete vesi pinnasesse, moodustades pinnasevee. Pinnasevesi jõuab kord tagasi merre. Osa pinnaseveest imbub veel sügavamale ja jääb pidama vettkandvale kivimikihile. Tekib põhjavesi. Põhjavesi jõuab maapinnale allika kaudu ning allikavesi voolab ojade ja jõgede kaudu tagasi merre. 76.Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle mmutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust.Enamasti iseloomustatakse globaalset veeringet sademete auramise ja äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga, mis koosneb kolmest
Päike soojendab maapinda. Vesi aurab õhku nii veekogude kui maismaa pealt. Väikesed veepiisad jahtuvad õhus ning tihenevad. Tekib pilv. Pilves veepiisad veel omakorda ühinevad. Pilv muutub raskeks. Tuul viib osa pilvi ka maismaa kohale. Vesi sajab maha nii maailmamere kohal kui ka maismaa kohal. Maismaal imbub sademete vesi pinnasesse, moodustades pinnasevee. Pinnasevesi jõuab kord tagasi merre. Osa pinnaseveest imbub veel sügavamale ja jääb pidama vettkandvale kivimikihile. Tekib põhjavesi. Põhjavesi jõuab maapinnale allika kaudu ning allikavesi voolab ojade ja jõgede kaudu tagasi merre. Väike veeringe - Väike veeringe toimub maailmamere kohal. Päike soojendab vett ja vesi aurab maailmamerest õhku. Õhus veepiisakesed jahtuvad, ühinevad ja nendest moodustub pilv. Pilved tihenevad, muutuvad raskeks ning vesi sajab nendest tagasi maailmamerre. 22) Mis on El Nino ja La Nina? El Niño pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas.
Rippuva kapillaarvee maksimaalset hulka iseloomustab väliveemahutavus. Närbumisniiskuse ja väliveemahutavuse vahe määrab omastatava vee diapasooni (OVD) mullas, mis omakorda sõltub mulla eripinnast ning lasuvustihedusest. Põhjaveest tõusev toetuv kapillaarvesi on kergesti liikuv ja taimedele hästi omastatav, kuid ta tuleb arvesse vaid liigniisketes, kõrge põhjaveega muldades. Põhjavesi moodustub gravitatsiooniveest mitteläbilaskvale kivimikihile. Teda iseloomustab püsivus ja voolamine kaldu asetseval kivimikihil või tõusmine kapillaare mööda üles. Ülavesi on ajutine ning nõrgub aegamööda allapoole või nõrguva gravitatsioonivee juurdetuleku puudumisel ka tagasi ülemistesse mullakihtidesse, kus moodustab rippuva kapillaarvee. Gravitatsioonivesi (nõrgvesi, ülavesi ja põhjavesi) on taimede poolt omastatav, kuid selle olemasolu korral on muld halvasti õhustatud ja oksüdeerumisprotsesside asemel valitsevad
annaabi.ee 
