· Jalami-liustikud 10. Mõisted: Veereziim- jõe veetase ajutine muutumine Maailmameri- maailma mered ja ookeanid Rannavallid- maismaal olevad suured kivimid Rannabarrid- vees olevad suured kivimid Fjordrannik- rannik, kus esineb(esinevad) fjord(id). FJORD - pikk, kitsas kõrgete kallastega sügav laht või väin, mis on tekkinud mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel merega. Skäärrannik- rannik, kus esinevad kristalsete kivimetega kaljusaared. Pankrannik- rannik, kus on ülekaalus lainete ja tuulte kulutav tegevus Laguunrannik- rannik, kus on ülekaalus lainete ja tuulte kuhjav tegevus Jõgede äravool- sademete ja auramise vahekord(?) Valgala ehk äravooluala- maa-ala, millelt veekogud või veekogu osa saab oma vee. Infiltratsioon ehm maasisseimbumine- vee liikumine maapinnalt mulda ja poorsetesse kivimitesse Vooluhulk Hüdrograaf Valgla ehk äravooluala TULV
Sulfiidioonid satuvad vette setetest ja kivimistest, happevihmadest. Samuti ka põlevkivi kaevandamise tagajärjel. (Allmaa kaevandustes sadestub lõhkamise tahajärjel SO4). Sulfaat on vees seotud O2-ga. Sulfiidid paiknevad veekogude põhjakihis. Kui talvel on veekogudel jää peal, siis hakkab orgaaniline aine lagunema ning selle tagajärjel tekivad CH3 ja H2S. Kloriidne vesi Kloriidne vesi on iseloomulik aravooluta sisealadele, nt. Kaspia meri, Araali meri. Soolakate kivimetega aladel tekib mineraalvesi, millel on suur kloriidide sisaldus. Termaalveed + mineraalveed = raviveed - 13 - Biogeenid N ja P ühendid ka Fe, Si ja Mn. Biogeenid on põhilisteks toitaineteks. Mida suurem on N kogus, seda suurem on orgaanilise aine kogus vees troofsus. Nüld =Ninorg + Norg Nüld üldine lämmastik Ninorg anorgaaniline lämmastik Norg orgaanline lämmastik Ioonilisel kujul N Puhtal kujul N
annaabi.ee 
