Jämetäitematerjali terasuurus on vahemikus 2- 32 mm (killustik, purustatud kruus). Filler võib olla mineraalne pulber (selleks on filtritolm) ja filler (spetsiaalselt töödeldud kivim). Fraktsioneerimata täitematerjal on jäme- ja peentäitematerjalide segu, mis võib olla toodetud jäme- ja peenfraktsioonideks sorteerimata või jäme- ja peentäitematerjali segamise teel (ridakillustik, terasurus 8 mm ning sõelmed, terasuurus < 4 mm). Üldnõuded: · kivimaterjali laoplats peab olema piisava pindalaga; · kivimaterjali lao põhi peab olema piisava kandevõimega; · kivimaterjali eri fraktsioonide asukohad peavad olema tähistatud (võimaluse korral peavad olema vaheseintega fraktsioonilaod); · kivimaterjale peab ladustama ja käsitlema nii, et ei toimuks materjali segregeerumist (kivimaterjal ladustatakse umbes meetri kõrgustesse kihtidesse; mitte kuhjata ühte suurde hunnikusse. Kõrge hunnik
7. Kordamisküsimused. Kivimaterjalide purustus-, sorteerimis- ja rikastusseadmed. 1. Kivimaterjali töötlemise protsessid lähtuvalt lõpptulemusest, purustusaste, arvutused. Kivimaterjali töötlemise lõpptulemusest lähtuvalt eristatakse kahte protsessi: a) purustamine, mille lõpp-produktiks on erinevate terasuurustega killustik b) jahvatamine, mille lõpp-produktiks on erinevate osakeste mõõtmetega mineraalne pulber (teatud ka kui filler). Mõlemad protsessid jaotuvad veel lähtematerjali tera keskmise mõõdu ja produkti tera keskmise mõõdu suhte alusel, mida purustusastmeks kutsutakse ja arvutatakse seosega: C=Dk/dk, kus Dk-lähtematerjali tera keskmine mõõt
teatud arvu sõelte läbinite massiprotsentidena. Alamõõdulised terad – täitematerjali tähises antud alumise piirsõela läbinud täitematerjali osa Ülemõõdulised terad – täitematerjali tähises antud ülemisele piirsõelale jäänud täitematerjali osa Katekooria – täitematerjali omaduste iseloomulik tase, mida väljendatakse väärtuste vahemiku või piirväärtusena. 2. Kuidas jaotakse kivimaterjali ? (mõõtmete alusel) Kivimaterjalid jaotatakse vastavalt terasuurusele: Jämekivimaterjal on kivimaterjal, mile terasuuruse D on väiksemvõrdne 45mm ja d suuremvõrdne 2mm. Peenkivimaterjal on kivimaterjal mille D on väiksemvõrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised on kivimaterjal, mille osakesed läbivad 0,063mm avadega sõela
lähedal olevatele detailidele mõjuvaid lööke ja vibratsiooni, mis on oluline tihti just vanade või renoveeritavate objektide puhul. Teemantpuurimine ei tekita tolmu, kui puurimisel kasutatakse lõiketera jahutamiseks vett. Kui tegemist on valmisolevas ruumis puurimisega (näit: korter, kontor vms.) ja välistatud on vee voolamine maha või seintele, siis on olemas ka varustus puurimisvee kokkukogumiseks. Lõiketerad jagunevad metalli või kivimaterjali jaoks. Tehnoloogia poolest on kuiv ja veega jahutatav lõikamine. Samuti saab seadmeid jaotada lõiketera kuju järgi: lõikeketas, lihvketas, poleerimisketas, toru kujuline puur, keti ja trossi kujuline lõikeinstrument. Kuiv ja märglõikamine tehakse erineval lõikekiirusel. Kuivlõikamise joonkiirus on 80m/s, märglõikamisel 30-35 m/s. Lõiketera ja tehnoloogia valikul lähtutakse kasutusressursist ja jõudlusest ning eelnevast tulenevalt töö omahinnast.
murrang Maavärina kese (epitsenter) koht maapinnal vahetult kolde kohal Seismilised lained Pinnalained Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske
murrang Maavärina kese (epitsenter) koht maapinnal vahetult kolde kohal Seismilised lained Pinnalained Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske
20. Milline eripära on tinal külmumistsüklite läbimisel? Plastiline valge tina (β) on püsiv tahkumistemperatuurist kuni 13,3°C, millest ) on püsiv tahkumistemperatuurist kuni 13,3°C, millest madalamatel temperatuuridel moodustub rabe hall tina 21. Missugustes keskkondades ei pea Pb vastu? – leelised, eelkõige lubimört 22. Mis kiirendab tsingi korrosiooni keskkonnas? Alused, vääveelhape 23. Kas mikroorganismid lagundavad otseselt kivimaterjali? Kivi ise ei ole mikroorganismidele toiduks. Kivi laguneb mikroorganismide poolt toodetud kemikaalide toimel 24. Mis on bioassimilatsioon? Assimilatsioon - raku tsütoplasmasse viidud polümeersete väiksemate molekuliosade kasutamine metabolismis. 25. Mis kaasneb plastide biolagunemisele? Biolagunemisele kaasneb polümeeride ohtlike laguproduktide emissioon. 26. Mis on rekonstrueerimine? Rekonstrueerimine tähendab ümberehitamist 27
proovide tihendamine, veekindlustegur, vastupanu naastrehvide toimele, rattaroopa katse, Marshalli katse, segude lisandid nt viatop, kummipuru, wetfix, kiudained); Asfaltsegusid toodetakse üle miljoni tonni aastas. On kindla terakoostisega täitematerjalidest (~95%) ja bituumensideainest (~5%) koosnev segu Teekatte ja aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Valmistatakse asfalditehastes kuumutatud kivimaterjali segamise teel. Valmistatakse portsjonite kaupa vastavalt retseptile. Lisandite kasutamine. Asfaltbetoon - asfaltsegu, milles täitematerjali osised on pideva terakoostisega või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri AC Killustikmastiksasfalt - katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mille jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga SMA
Kulumiskindlus ml AbrA Deformatsiooni kindlus, mm/103 ts WTSAIR väikesemõõtmeline seade 500C % PRDAIR Sõela ava, mm 0,063 0,125 0,25 0,5 1 Sõela läbind, % kivimaterjali m Norm, min 7,0 8 11 14 20 Norm, max 10,0 15 21 29 39 Keskmine 8,5 11,5 16 21,5 29,5 AC 32 base (PAB 32) EVS 901-3 Enimkoormatud sõiduraja keskmine ööpäevane Täitematerjali omaduse liiklussagedus a/ööp
6...8% tsementi väldivad täiesti jääläätsede tekkimise, külmakerkeohu ja tugevuse langemise niiskuse toimel. Stabiliseerimise eelduseks on pinnase sujuv terakoostis, mis vähendab pinnase poorsust. Sageli on poorsuse parandamiseks otstarbekas pinnast mehaaniliselt stabiliseerida. 1 Eraldamine e. Separeerimine Eraldamise funksiooni jures on geosünteetide ülesandeks takistada erinevate pinnasekihtidel omavahel seguneda (näitaks aluspinnase ja kivimaterjali või kahe erineva kivimaterjali kihi segunemise vältimine). Geotsekstiili kasutamine separeerimise eesmärgil väldib täite ja aluspinnaste omavahelist segunemist. Geotekstiili kasutamine separeerimise eesmärgil väldib täite- ja aluspinnaste omavahelist segunemist. Tasapinnalise voolu funktsionni omvahet geosünteetide kasutusaladesk on Tasapinnalised dreenid pinnastest vee välja juhtimiseks, mille tulemusena vähendab mulde pinnase koormamisel tekiv hüdrostaatiline rähk ja paraneb
Tsemnti ei soojendata. Kui välisõhu temp. on 0°C kõrgem, piisab harilikult vee soojendamisest. Ehitusplatsil soojendatakse täiteainet näiteks soojajakiirgurite, puhurit või auruga, aga peab olema tõhus külmakaitse. Enamasti ehitsuplatsil kasutatavast betoonisegust tuleb tehasest ja seega pole ehitusplatsil vaja seda soojendad. Betoonisõlmes kasutatakse täitematerjali soojendamiseks järgmisi võtteid: o Kiviainese sisse juhitakse aur läbi otsaku või perfomeeritud toru. o Kivimaterjali punkris on torustik või radiaatorid, mida soojendatakse auri või kuuma veeda. o Kivimnaterjalipunkrisse puhutakse kuuma õhku(90-100°C). Betoonimine Külma ilmaga käib betoonimen kiiresti ja välditakse segu jahutavaid teisaldus-ja käsitsusviise. Betoonisegu pumpamine on tavaliselt parime teisaldusviis, kui soovitakse vältida temperatuurikadu. Tihendatud betoonisegule tuleb teha võimalikult kiirelt
Sumerid panid oma kirjade lõppu ka oma allkirjad, mis olid rullpiterisse graveeritud ja sellega sai savi sisse igakord samasugused jäljed sisse rullida. Sumerid kogusid tähtsamad tahvlid tähtsamate kirjadega ühte kohta, nis oli nagu raamatukohu või arhiiv. Sumerid ehitasid oma majad ja ehitised põletatud savitellistest, mis ei olnud väga ilmastikukindlad, sest need olid savist kuivatatud ja temperatuurimuutusega ja vihmaga lagunesid. Mesopotaamias oli kivimaterjali vähe, seda saadi induse tsivilisatsioonilt. Igal Sumeri-linnriigil oli oma jumal, kelle oma see linn oli. Sumeritel ei olnud head ettekujutust surmajärgsest elust. Arvati, et surnuteriigis ootab inimesi ees rõõmutu ja sünge olemine. Usuti, et jumalad tasuvad headuse ja pahategude eest juba inimese eluajal. Sumerite jumalaid kujutati tihti kitse sarvedega kiivrite ja sauaga. Sumeritel oli taevajumal An (Uruk),
suikunud e. uinunud vulkaan- vulkaan, mis pikka aega pole tegutsenud, aga teadaolevalt kunagi on pursanud lõhevulkanism- asub ookeani põhjas laamade lahknemisalal lõõrvulkanism- kaldeera e. hiidkraater- vulkaani tippu plahvatuse vüi langatuse käigus tekkinud süvend, kuhu võib tekkida järv lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv mudavool e. lahaar- vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike vee ning kivimaterjali segu, mis valgub mööda vulkaani nõlvu alla fumarool- vulkaanilisel alal ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum ja kollast värvi sadestav gaas kuumaveeallikas e. geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid laam- litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. vulkaanilie saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna
käitatavatest pumbajaamadest. Masinate tüübistik: tambitsad pinnaste ja muude ehitusmaterjalide tihendamiseks; puurmasinad postide paigaldamiseks ja teemantpuurimiseks; piikvasarad külmunud pinnaste, betooni, tellismüüritiste jne lõhkumiseks; hüdrovasarad nõelfiltrite nõelte süvistamiseks; hüdrauliline käsiramm kuni 96mm postide süvistamiseks; hüdrauliline postide väljatõmbaja Lk=200mm; F=10 t; ketaslõikurid terase, betooni, kivimaterjali jne lõikamiseks; perforaatorid avade puurimiseks lõhkelaengute alla lõhkamistöödel; süvapumbad veekogude või kanalisatsiooni trasside puhastamiseks; hüdrauliline pumbajaam diiselmootoriga. 8. Motoriseeritud käsimasinad ja nende kasutusvaldkonnad. Motoriseeritud käsimasinad on varustatud individuaalse väikeselitraažilise sisepõlemismootoriga. Vastavalt masina kasutusvaldkonnale ja vajalikule võimsusele kasut enamikel juhtudel käsitsikäivitusega
Kruus aluste, katete ehituseks, kahekihiline. Kihi tugevus määratakse kruusa enda tugevusega. Sideainega töötlemata kruuspinnaseid on õige kasutada ainult aluse kihtide ehitamisel. Killustik immutatakse liivtsemendiga. Vähim kihipaksus 10 cm. Võidakse kasutada peenkillustiku, mis on töödeldud sideainetega. 189. Mis on tsemak Tsementmakadam killustikalus immutatud liivtsementseguga. 190. Stabiliseeritud alusekihid Kivimaterjali või peenendatud teekatendi omaduste parandamine, sobivalt valitud kivimaterjal, sideaine lisamine aluse kandevõime suurendamiseks, ilmastikukindluse ja tasasuse parandamine. Tsement-, põlevkivituhk-, bituumen-, kompleksstabiliseerimine. 191. Millised eelised on stabiliseeritud alusel sidumata alusega (vähemalt 5) 1) materjali sääst; 2) kihi kandevõime suurenemine; 3) bituumeniga stabiliseeritud kihtidel hea vee-, temperatuuri-, ilmastikukindlus; 4) stabiliseerides
Kivi survetugevusest, mördi survetugevusest, armatuuri olemasolust. Millest sõltub müüritise nihketugevus (kaks faktorit)? Sõltub materjalide omavahelisest hõõrdejõust ja koormusest, mis kihte omavahel kokku surub. fvk = fvk0 + 0,4d ; fvk 0,065, kuid mitte vähem kui fvko, Kestsängitusega müüritis. Millest sõltub survetugevus? Kestsängitusega müüritis - Õõntega müürikivid sängitatakse alusele kahel serval asetseva mördiriba abil. Survetugevus sõltub kivimaterjali survetugevusest, mördi tugevusest ja armeeringust. Müüritise normatiivne ja arvutuslik survetugevus. Materjali osavarutegur. Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. (M on müüritise materjali osavarutegur, fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist) Müüritise normatiivne survetugevus : Põhimördi kasutamisel fk = Kfb0,65fm0,25 (k väärtus sõltub kivi tugevusgrupist)
mitte suurem kui 25 cm. Materjalide ja toodete vastavust projektis esitatud nõuetele peab tõendama materjalide ja toodete tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Kivimaterjalisegust katendikihi terakoostist tuleb kontrollida iga kord, kui on aset leidnud mittevastavus. Mittevastavusel tuleb lisada materjale, mis tagavad terakoostise vastavuse nõuetele. Kivimaterjali purunemiskindlus näitab materjali vastupanuvõimet koormusele. Määratakse "Los Angelese" katsega ja vastavalt katse tulemustele jagatakse materjal klassidesse (I IV klass). Killustikaluse ehitamisel teel kasutatakse lubjakivikillustiku LA 35. Kuna tegemist on teise klassi maanteega, peab kasutama teise tugevusklassi killustiku. Külmakindlus peab olema vähemalt magneesiumsulfaadi katsel 25%. Kulumiskindlus Nordic katse peab olema teiseklassi teel 14%.
vähemalt 1,5 korda suurem materjali suurimate terade läbimõõdust, kuid mitte väiksem kui 10 cm ja mitte suurem kui 25 cm. Materjalide ja toodete vastavust projektis esitatud nõuetele peab tõendama materjalide ja toodete tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Kivimaterjalisegust katendikihi terakoostist tuleb kontrollida iga kord, kui on aset leidnud mittevastavus. Mittevastavusel tuleb lisada materjale, mis tagavad terakoostise vastavuse nõuetele. Kivimaterjali purunemiskindlus näitab materjali vastupanuvõimet koormusele. Määratakse "Los Angelese" katsega ja vastavalt katse tulemustele jagatakse materjal klassidesse (I IV klass). Killustikaluse ehitamisel teel kasutatakse lubjakivikillustiku LA 35. Kuna tegemist on teise klassi maanteega, peab kasutama teise tugevusklassi killustiku. Külmakindlus peab olema vähemalt magneesiumsulfaadi katsel 25%. Kulumiskindlus Nordic katse peab olema teiseklassi teel 14%.
asfaltkatted). Vahtbituumen saadakse, surudes vähemalt 150 °C-ni kuumutatud bituumenisse vett ja lastes seda normaalrõhul paisuda. Bituumeni maht kasvab vahustumise tõttu 1520-kordseks. Vahu maht väheneb kiiresti, olles 25 sekundi pärast ainult pool maksimaalsest. Seetõttu peab vahtbituumenit kivimaterjaliga segama väga kiiresti kuni sideaine moodustab veel õhukese kile, kattes hästi külma ja niiske kivimaterjali peenosiseid. ·Enne tööde algust puhastatakse teepind kogu tee laiuses, kiirusmuuterajad ja muud stabiliseerimisele kuuluvad pinnad ning lõigatakse teepeenrad lahti. Seisev vesi (lombid) kõrvaldatakse teelt. Enne stabiliseerimistööde alustamist tuleb paigaldada kõik liikluskorralduse projektis või skeemil ettenähtud liiklusmärgid. Stabiliseeritud kihil võib liikluse avada 2 tundi pärast stabiliseeritud kihi planeerimist ja rullimist.
6.2.Pikaajalise kahanemise vähendamine · Pikaajalist kahanemist vähendatakse betooni koostise abil · Kasutada väikest pastakogust (vähest tsemendi- ja veekogust) · Kasutada võimalikult jämedat terastikulist koostist 13 TTK · Valida vähe vett nõudev täiteaine · Vältida pinnalt murenenud kivimaterjali · Mitte kasutada liiga suurt plastifikaatori annust · Vajadusel kasutada kahanemist vähendavat lisaainet. 6.3.Kastmine järelhooldusena Betoonipinna pidev kastmine tagab kõige kindlamini betooni kivistumiseks vajaliku niiskuse. Plastsete kahanemispragude ärahoidmiseks ei või seda kasutada, kuna kastmist (pihustamist) võib alustada alles siis, kui vesi ei uhu enam pinnalt tsementi ja peenmaterjali. Ei sobi talvetingimustes. Jahe vesi jahutab
Plaatjateks teradeks loetakse teri, mille üks mõõde on teistest vähemalt 3 korda väiksem 2. Iseloomustada kruusa, killustikku, liiva, fillerit. Kruus- on looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erinevate terakoostistega ja erineva mineraalse päritoluga kiviaterjalide segu, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2-64mm. Killustikk- on looduslike kivimite või tehismateralide purustusprodukt, mille väiksem teramõõt on 2mm ja mille teradel pole loodusliku pinda Liiv- on kivimaterjali liik, mille massist vähemalt 90% labib sõela avamõõduga 2mm, mille terasuurus on 0,063-2 mm. Filler- peene kivi materjal 3. Geosünteetide liigitus, nende omaduste iseloomustus. Geosünteedid jagunevad: • Geotekstiilid • Geovõrgud • Geomembraanid • Geosünteetilised savivahekihid • geokomposiidid Geosünteetide funktsioonid, Filtreerimine, Eraldamine, Tugendamine, Tasapinnaline vool, Vedeliku- või gaasitõke.
poolt arvestamatta laiendusi. Lennuväljade asfaltsegu paanide laotamist alustatakse teljelt. Omaniku järelvalve teostajal ja tellijal on õigus nõuda laotatavate paanide paigutuse skeemi kõikide laotatavate kihtide kohta. Laotatakse ühtlase tempoga reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ja segu tootmisel ei tekiks seisakuid. Asfaltsegu laotamine ristisuunas põhilise liiklusvooluga on keelatud. Vähimad paigaldatavad kihipaksused : · D = maksimaalne kivimaterjali paksus. · AC/MSE 2D · SMA 2,2D, mitte väiksem kui 2,5cm · Kahe ja enama kihilise konstruktsiooni maksimaalne kihipaksus on 3,3D. · Sidumata alustele ehitatava ühekihilise katte vähim lubatud paksus on 5cm. Laoturi punkris ei tohi kuuma asfaltsegu temperatuur olla üle 10kraadi madalam seda liiki segu madalamast lubatud segamis temperatuurist. Segu temperatuuri tuleb kontrollida iga saabuva veoki kastis enne selle tühjendamist laoturisse.
teket soodustava toimega. Kahjustav toime seisneb selles, et ultravioletkiirgus hakkab lagundama vuugimörte. Bioloogilised kahjustused Seinale mõjuvad samuti atmosfääri ebapuhtus. Õhus leiduva tolmuga kantaks seintele samblike, seente ja taimede spoore ja seemneid. Seinale sattuvad mitmesugused elusorganismid. Kivikonstruktsioonidel või selle vahetus läheduses kasvav taimestik (ja mikroorganismid) kahjustab kivimaterjali ja kivikonstruktsioone - taimejuurestik lagundab müüritist (peaasjalikult vuuke) ja kahjustab konstruktsiooni välisilmet või savipinnaste puhul niiskuse vähenemisest või suurenemisest põhjustatud deformatsioonid kahjustavad vundamente. 12. Ebaühtased koormused tekivad kuna inimsed ehitavad peale teistkorrust või laiendavad olemasolevaid avasid, mida tehakse omavoliliselt. Tänu selle muudetakse konstruktiooni
Aastal 1995 valiti Acheng Hiina hügieenilinnaks. Põllumajandus 2002. aastal oli teravilja kogutoodang 33 100 tonni. Aastal 1997 andis Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu Achengile nimetuse "Hiina põhjapoolne kuulsa veinimarhi paik". Achengi territooriumil on toimunud karjamaade kõrbestumist. Maavarad Achengis on rauda, vaske, tina ja [tsink]]i. Leidub ka molübdeeni. Marmorivarusid on kindlaks tehtud üle 200 miljoni tonni, graniidivarusid 400 miljonit kuupmeetrit ja kvaliteetse kivimaterjali varusid 100 miljonit kuupmeetrit. Tööstus Achengis toodetakse telliseid, ning elektri- ja muid seadmeid. Töödeldakse puitu. On ka tekstiilitööstus. Kohalikust toorainest toodetakse õlut, ja linatooteid. 1950ndate lõpust on olemas ka väikesemastaabiline metallurgiatööstus. Enamik ettevõtteid on integreeritud Harbini tööstusse. Linnas on üle 300 tööstusettevõtte. Riigiettevõtete erastamise tõttu on palju töölisi koondatud. 1996. aastal olid riikliku suhkru- ja linavabriku
Pindamiskillustikuna võib kasutada: *bituumeniga töötlemata fraktsioonitud killustikku, fraktsioonidega 4-8...12-16 mm; *bituumeniga töödeldud killustikku, sama jämedus; *ridakillustikuga, mis sisaldab igasuguse jämedusega teri vahemikus 0...12 või 1...16 mm. Mida tähendab teedeehituses stabiliseerimine? Loodusliku mineraalpinnase või purustatud kivimaterjali sidumist mingi sideainega. Oma kvaliteedi poolest on ta kruuskatte ja asfaltkatte vahepealne. Pinnast võib stabiliseerida tavalise portlandtsemendiga, teetsemendiga, põlevkivituhaga, bituumeniga või emulsiooniga. Kuidas valmistatakse ja mis kujulised on asfaltbetooni proovikehad? Proovikehad vormitakse metallsilindris, millel võib olla ümber kuuma õli ,,särk". Ühe
Veel kasutati sel perioodil tappliidesega kive ka kipskrohvdekoratsioonide liitmiseks välisseinaga. Krohviga kaeti nii sise kui ka välispindu, hoonele värvi andmiseks tooniti mõnikord krohvi, näiteks Tikali ümarplatvormi puhul. Perioodi lõpul võeti kasutusele astmikvõlv. Klassikaline ajajärk Klassikalisel perioodil iseloomustab enamikku ülikute ehitisi võlvi kasutamine kivikonstruktsioonides. Kivimaterjali viimistlemine muutus üha peenemaks, mille tõttu fassaadi silumiseks läks vaja vähem krohvi. Mõned kivimosaiigid teostati nii peene töötlusega, et polnudki vaja üldse krohvi, nii tehti näiteks Yucatànil Puuci piirkonnas Uxmalis. Klassikalise ajajärgu lõpul hakkavad Põhja- Yucatànil ukseavasid toestama ümarsambad, Chichèn Itzàs aga asendavad võlvhooneid lameda katusega sammashooned. Kuigi mõningate komplekside suurus jääb
panemisega vanale kattele (geotekstiil, geovõrk, geokomposiit) 229. Pinnase fraktsioonid: väga jäme, jäme-, peenpinnas 230. Teedeehituses kasutatakse pinnase fraktsioonid (alafraktsioonid) · Väge jäme (suured rahnud, rahnud, veerised) · Jäme (kruus: jäme kruus, keskkruus, peenkruus, liiv: jäme, kesk, peen) · Peen (möll: jäme, kesk, peen; savi) 231. Liiv- kivimaterjali liik, mille massist vähemalt 90% läbib sõela avamõõduga 2 mm. Terad on ümarad ja sileda pinnaga. 232. Looduslik kruus- looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erineva terakoostisega ja erineva mineraalse päritoluga kivimaterjalide segu, maksimaalse teramõõduga 8,12,16,20,32mm. 233. Purustatud kruus loodusliku kruusa purustusprodukt maksimaalse teramõõduga 8,12,16,20,32mm. 234
Teras 4500 kg/cm2 (survel, tõmbel, paindel) Betoon 150 kg/cm2 (survel), 16 (tõmbel), 25 (paindel) Tellis 150 kg/cm2 (survel), 18 (tõmbel), 28 (paindel) Nii betoon kui tellis on haprad materjalid. Puit 1150 kg/cm2 (tõmbel, pikikiudu), 440 (survel), 790 (paindel) 2) KÕVADUS on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele ja sissetungimistele. Kivimaterjali kõvadus MOHS'I skaala (10 palli, 1 kõige pehmem, 10 kõige kõvem). Looduskivi 67 MOHS'i skaalal. SKAALA 1 TALK kergelt küünega kriimustatav 2 KIVISOOL küünega kriimustatav 3 KALTSIIT noaga kergelt kriimustatav 4 SULAPAGU noaga kriimustatav 5 AKVATIIT noaga kriimustatav, kuid ise klaasi ei kriimusta 6 ORTOKLAAS noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi 7 KVARTS noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi
jääkulutus ehk jääkünd) ja kuhjavat tegevust ehk akumulatsiooni. Liustikuerosioon on ülekaalus jäätumiskeskme läheduses, jääservalähedastes osades aga domineerib akumulatsioon. Kulutav tegevus suurim liigestatud ja kaldu olevatel aluspindadel. 8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited. Jääkriimud Väikseimad kulutusvormid, mida kohtab peamiselt Põhja-Eestis ja saartel. Tekkinud jääs oleva kivimaterjali hõõrdel, moodustades kitsaid (0,5-2 mm) ja madalaid paralleelseid sirgeid vaondeid. Pikkus pole üle 0,5 m. Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel. On kuni paarikümne cm laiused ja kuni 10 cm sügavused vaod. Neid on teada Rohukülas, Vasalemmas jm. Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel, mis moodustasid mandrijää liikumise suunas ridastikku asetsevaid augukesi. Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid
f – välistrepiaste, g – plaataste. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Millest tehakse killustikku? 2. Millest saadakse tehisliiva? 3. Kus kasutatakse killustikku? 4. Kus kasutatakse tehisliiva? 5. Millest tehakse müürikive? 6. Nimeta looduskivist ehitusmaterjale. 7. Mis teeb kivimaterjalist korrapärase kivimaterjali? 8. Kirjelda soklikivisid. 9. Kuidas kinnitatakse vooderdusplaadid seintele? 10. Nimeta kivimaterjalist põrandaplaatide liike. 71 11. Missugused on kivimaterjalist trepiastmed? 12. Missuguste omadustega peavad olema äärekivid? 13. Kuidas jagunevad sillutuskivid? 72 6. KERAAMILISED MATERJALID 6.1
Majanääts põhjustab ulatuslikke puitkonstruktsioonide kahjustusi sarnaselt majavammiga. Kui majavamm kahjustab peamiselt keldri- ja esimese korruse vahelage, siis majanääts levib kõrgemal – esimese ja teise (kõrgema) korruse vahelaes, sise- ja välisseintes, katusekonstruktsioonides. Majanäätsu kahjustus algab sarnaselt majavammiga teiste seente poolt juba kahjustatud puidus, kuid ta ei vaja arenguks kivimaterjali olemasolu. 59 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Majanäätsule on iseloomulik pikaaegne kuivaperioodide talumine. Kahjustus võib olla näiliselt seiskunud, kuid uuel niiskumisel algab seene kasv uuesti. Valgemädanik, mis esineb hoonetes harvemini, hävitab nii tselluloosi kui ka ligniini ja vajab palju niiskust
annaabi.ee 
