Referaat malagassid
Pühapäeviti pole lubatud valget
selga panna, kuna see päev on jumalatele pühendatud. [1]
Usk ja matuseriitused
Usk ja matuse riitused on malagassi kõikidel hõimudel suhteliselt samad. Suuresti on usu
põhialuseks esivanemad nagu ka Eestis. Sellepärast koheldakse ka oma esivanemaid suurima
austusega ning iga malagassi hõimu kuuluv isik teab oma suguvõsa peast ligi saja aasta
ringis. Surmajärgne teekond on malagassidele märksa olulisem kui maine. Oma lähedasi
maetakse kivimajakestesse, millel puuduvad aknad ning kus sees on neljakandilised
hauakambrid. Kommete kohaselt näeb usk ette, et surnu mässitakse linadesse ning asetatakse
neljakandilisse kivist hauakambrisse. On veendumus, et malagass ei sure kunagi ning seetõttu
usutakse, et elu surnuna on parem ning surnud on mõjukamad. Surnuid hoitakse ning nende
eest hoolitsetakse. Võetakse kuulda pere kõige vanemate liikmete unenägusid, kuna teatakse,
et nemad on surmale kõige lähemal