3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates
soodustas nii võimalus teda külmtöödelda kui ka hõlpus saamisviis vasemaagist. Vase moodustumise kohta on mitmeid erinevaid arvamusi. Ühe levinuma seisu- koha järgi oli vask kaugetel geoloogilistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodus- tas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel tempe- ratuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustus vask. Vask püüdis inimeste pilke oma rohelise värvusega. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks, vaid muutis kuju ja läks tervamaks. Lõkkesse sattu- des märkasid inimesed, et vask muutub punaseks ning leidsid, et nii on lihtne valmis- tada kirveid, nooleotsi, nuge ja ehteid. Sealt saigi alguse vaseaeg, mis vahetas välja eelnenud kiviaja. Vaseaeg ei kestnud kuigi kaua, umbes 1000 aastat, mis on näiteks kaks korda vähem kui pronksiaeg. Kuid sellegi poolest oli see periood inimkonna jaoks väga tähtis. Esimesed vasekaevandused
Vase sulamistemperatuur on 1080 kraadi Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Selle avastamise lugu algas juba kiviajal, kui inimeste pilku püüdsid erksavärvilised mineraalid- punased, rohelised, sinised; sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks nagu tulekivi, vaid muutis kuju ja läks teravamaks. Sellistest tähelepanekutest võis alguse saada metallide külmtöötlemine. Hiljem võis vase tükk sattuda lõkkesse, kus ta muutus hästi pehmeks ning temast hakati valmistama näit. nooleotsi, nuge ja ehteid. Kiviaja vahetas välja vaseaeg. Vase kasutamisega seoses vähenesid maapinnal Click to edit Master tex
Pronks sisaldab tsinki. (Leelo Laurits jt, 2004) 3 1. VASE KASUTAMISE AJALUGU Vanad egiptlased kasutasid vaske juba 7000 aastat eKr, nad valmistasid sellest kaunistusi (Anu Allas jt, 2008). Inimeste pilku püüdsid erksavärvilised mineraalid – punased, rohelised, sinised; sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Vanimad vaskesemed on avastatud Iraani ja muistse Anatoolia (nüüdis-Türgi Aasia-osa) territooriumilt (H.Karik, 1984). Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks nagu tulekivi, vaid muutis kuju ja läks teravamaks. Sellistest tähelepanekutest võis alguse saada metallide külmtöötlemine. Hiljem võis vase tükk sattuda lõkkesse, kus ta muutus hästi pehmeks ning temast hakati valmistama näit. nooleotsi, nuge ja ehteid. Kiviaja vahetas välja vaseaeg. Vase kasutamisega seoses vähenesid maapinnal esinevad eheda vase ja vasemaagi varud ning hakati rajama maa-aluseid kaevandusi. (H
väetama. PõhjaEuroopa kõige vanemad põllud asuvad SahaLool ja Maardu järve lähedal. 2.Vanem pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirpi. Neile lisaks on selle ajajärgu pronksleidudena saadud veel vaid 11 kirvest. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad; katsed näitasid, et pronkskirvega sai puu maha raiuda isegi kolm korda kiiremini kui kivikirvega. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe ja üksikud metallesemed olid ilmselt rohkem uhkustamiseks. Siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed esialgu kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu pole imestada, et vanemal pronksiajal jätkus Eestis kivikirveste valmistamine. Paljud teisedki esemed tehti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi
Töö autor teeb ettepaneku arendada välja seiklusrada, kus on mitu kõrvuti asetsevat rada erineva raskusastmega. Sellisel juhul saab lapsevanem omale sobiva väljakutse olles siiski koos lapsega, kes läbib sealsamas kõrval enda võimetele vastavat trajektoori. Ka vanasid töömeetodeid saab kohandada igale raskusastmele ja ühes kohas võib pakkuda tegevust kogu perele. Lapse jaoks võib väike nüri kivikirves olla huvitav mänguasi, millega tegeleda niikaua, kui isa proovib päris kivikirvega puud langetada. Kuigi giidiga ekskursioon on turismisektoris laialt levinud tegevus, pakkus see väljapakutud variantidest vähim huvi. Vähest huvi võib seletada sellega, et inimesed 36 võivad olla saanud ekskursioonidel halbu kogemusi või kardetakse, et lastega on ettevõtmine liialt keeruline. Ekskursioonil giidi jutu kuulamine võib muutuda väsitavaks ja tendents on selle suunas, et soovitakse pigem tegutseda
Üks odaots (1800ekr) on kõige vanem eesti leidudest. See on pärit Uurali mägedest, kuid leiti muhult. Tegemist on väga ilusa ja kvaliteetse odaotsaga. Selle leidis üks kohalik talumees, kes oli seda seatapmispussina kasutanud ja teritas seda käia peal. Kivissaarelt on leitud üks sirp. ei ole teada kas sellega lõigati vilja, aeti juukseid maha või pandi varre otsa ja uhkeldati. Ülejäänud 14 eset on kirved. Pronkskirvega on tunduvalt parem raiuda kui kivikirvega, töö saab tehtud 4-5 korda kiiremini. Pronksesemeid üldjuhul alguses ei kasutatud, need olid rohkem uhkeldamiseks. Eestis pronksist ehteid ei olnud, kasutati hoopis praktilisi asju. Pronksiaegseid kindlustatud asulaid on kolm: Asva, Ridala, Kaali Saaremaal; Iru, Narva Joaoru. Nendest on saadud ka esimesi jälgi rõhtpalkmajadest. Põhjuseks võivad olla pronkskirved, millega on võimalik jämedamaid puid raiuda, millest saab maja ehitada. Ka veesõidukeid sai ka hästi teha.
annaabi.ee 
