vahelisel alal. Eesti üks vanimaid kivikirstkalmete rühmi pärineb IX-VIII saj. eKr. See avastati Jõelähtmes Tallinn-Narva maantee ääres. Kivikirstkalmed olid valitsevaks kalmevormiks kuni I sajandini pKr. Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed. Neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. Kivikirstkalmega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid. Lohkude omaaegne tähendus pole teada. Arvatavasti on tegemist Skandinaaviast lähtunud kivikultusega, millel võivad olla seosed ka esivanemate austamisega. Oma raua tootmine. Majanduse areng hakkas märgatavalt kiirenema pärast seda, kui kohapeal õpiti ise rauda tootma. Meil leidub mitmel pool soodes soorauamaaki. Pruunikad roostekänkraid meenutav maak
Keskel kirstus olev inimene on mees ja oletatakse et need kivikirstkalmed võisid olla ühed perkonna matmispaik, perepea keskel kirstus ja pereliikmed ümberringi. Kaasajal meenutavad need hauad väikseid künkaid, sest peale tekkinud muld. Neid pole Eesti aladelt väga palju leitud, ilmselt maeti nendesse tähtsamaid inimesi (kujunev ülikkond). Teiste puhul vb kasutati põletusmatust. Kõige tuntum kivikirstkalmete koht on Jõelähtmel, seal tegemist mitmekümne kivikirstkalmega. Kolmas oluline kinnismuistis pronksiajal on vanimad põllujäänused. Asuvad Tallinna lähedal Saha-Lool, on kuskil 935 eKr ja neid põlde on nimetatud Balti põldudeks, neid iseloomustab ebakorrapärasus Põhja-Eesti pinnas paene, põllud mitte suured (20x20m), kuna seda künti siis tuli kivi järjest maapinnast välja, põllul ümberringi põllupeenrale olid laotud kivid, tekkis väike madal müür mis lai 3-4m ja kõrge 30cm. Neljas kinnismuistis lohukivid
annaabi.ee 
