Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küpress, elupuu, kadakas) Eestis kasvab looduslikult neli okaspuuliiki: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Mänd On vähenõudlik elutingimuste suhtes. Talub vähest ja rohket mullaniiskust, piisab ka vähestest toitainetest, saab kasvada kuivadel liivadel kui ka luidetel ja rabades. Tüve koor oranzikaspruun, alt hallikas. Okkad vahetuvad iga 3-4 aasta tagant. Käbid valmivad 2. aasta sügiseks
Eriti võimsad on lopsakate vihmametsade puusõnajalad. Uus-Meremaa maastikele on väga iseloomulikud tõlvpuud, mida võib üksikute põõsaste või rühmadena näha nii teede ääres kui keset rohumaad. Probleeme on aga hakanud tekitama võõrpuuliikide levimine pärismaistesse metsadesse, selhulgas kaitsealadelegi. Eemalt vaadatuna meenutab Uus-Meremaa loodusmets pigem Eestimaist kui troopilist. Esimese rinde moodustavad tavaliselt okaspuud, eriti kivijugapuulised, mis sarnanevad meie mändide ja kuuskedega. Metsa sisenedes on aga vaatepilt sootuks võõras: teises rindes valdavad kuni kümnemeetrised jämedatüvelised puissõnajalad ning alusmetsaski kasvavad peamiselt sõnajalgtaimed, sealhulgas noored puissõnajalad. Puudest ei ole meiega ühtki ühist liiki. 10 4.4 Uus-meremaa loomastik ja linnustik
tähendab sõna ´´okaspuu´´. 27 inimest ütlesid, et okaspuu on okastega puu, 1 ütles, et okaspuu on paljasseemnetaim ja 1 ei osanud midagi öelda. Kui küsida kõiki okaspuid oli populaarne vastus mänd ja kuusk (29 inimest), järgmine kadakas(19 inimest), jugapuu ja lehis (8), nulg (4), elupuu, seeder ja lõunamaised puud (2 inimest). (Lisa2). Okaspuulaadsed jagunevad 7-ks sugukonnaks. Esimene on männilised (lad.k Pinaceae), teine on araukaarialised (lad.k Araucariaceae), kolmas on kivijugapuulised (lad.k Podocarpaceae), neljas on küpressilised (lad.k Cupressaceae), viies on peajugapuulised (lad.k Cephalotaxaceae), kuues on jugapuulised (lad.k Taxaceae) ja seitsmes on sciadopityaceae lad.k. (1.) 4 2.HARILIK MÄND Harilik mänd on igihaljas okaspuu liik. Harilik mänd on Eesti pärismaine puu. Harliku männi ladina keelne nimetus on Pinus sylvestris. Harilik mänd on kõige levinum puu Eestis. Mänd
Ühe või teise liigi metsakasvatuses või haljastuses kasutamise määrab ära miinimumtemperatuuride suurus, mida liik suudab vastaval aastaajal (talvel, kevadel või sügisel) taluda ilma juurdekasvu või dekoratiivsete omaduste olulise kaota. 91. Hõimkond paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimede (Gymnospermae) 5-st klassist on kõige tuntum okaspuude klass (Coniferopsida e. Pinopsida e. Pinatae) kuhu kuulub 6 sugukonda (araukaarialised - Araucariaceae, kivijugapuulised - Podocarpaceae, küpressilised - Cupressaceae, männilised - Pinaceae, peajugapuulised – Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega. 60 igihaljas ja 5 suvehaljas perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos jugapuulistega). Enamus okaspuudest kasvab põhjapoolkeral, lõunapoolkeral kasvavad Araucaria, Podocarpus, Cupressus sp. jmt. Eestis kasvavad
harilikul jugapuul, kaljukadakal (Juniperus scopulorum), ohtelisel männil (P. aristata), ranniksekvoial, fitsroial (Fitzroya cupressoides) 2000 2500 (3000) aastat. Hõimkond Gymnospermae Paljasseemnetaimed Klass Coniferopsida Okaspuud Paljasseemnetaimede (Gymnospermae) 5-st klassist on kõige tuntum okaspuude klass (Coniferopsida e. Pinopsida e. Pinatae) kuhu kuulub 6 sugukonda (araukaarialised - Araucariaceae, kivijugapuulised - Podocarpaceae, küpressilised - Cupressaceae, männilised - Pinaceae, peajugapuulised Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega. Sugukond jugapuulised (Taxaceae) on enamasti dendroloogilises kirjanduses paigutatud jugapuude (Taxopsida) klassi või okaspuude klassi seltsi jugapuulaadsed (Taxales). (62)60 igihaljas ja 5 suvehaljas (ebalehis - Pseudolarix, glüptostrobus
Ühe või teise liigi metsakasvatuses või haljastuses kasutamise määrab ära miinimumtemperatuuride suurus, mida liik suudab vastaval aastaajal (talvel, kevadel või sügisel) taluda ilma juurdekasvu või dekoratiivsete omaduste olulise kaota. 91. Hõimkond paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimede (Gymnospermae) 5-st klassist on kõige tuntum okaspuude klass (Coniferopsida e. Pinopsida e. Pinatae) kuhu kuulub 6 sugukonda (araukaarialised - Araucariaceae, kivijugapuulised - Podocarpaceae, küpressilised - Cupressaceae, männilised - Pinaceae, peajugapuulised Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega. 60 igihaljas ja 5 suvehaljas perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos jugapuulistega). Enamus okaspuudest kasvab põhjapoolkeral, lõunapoolkeral kasvavad Araucaria, Podocarpus, Cupressus sp. jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies,
annaabi.ee 
