rohkuse poolest selle väikese elaja juba ammu maha lüüa, aga ta ei teinud kärbselegi liiga, sest ta oli rahuliku loomuga. Ühel päeval päästis Kärbes Draakoni elu sellega, et hoiatas teda maavärina eest. Mõlemad võtsid jalad selga ja jooksid ruttu Draakoni kodusse. Kohe, kui nad olid sisse jõudnud, varises tugeva Draakoni koobas kokku. Heasüdamlik Draakon proovis lükata ja siis ka kivide peale tuld puhuda, aga ei midagi, isegi suur loom ei suutnud seda kivihunnikut liigutada. Lõpuks oli mõlemal vesi ahjus. Kuid siis nägi porilane ühte pragu, mida Draakon tähele ei pannud. Kärbsel aga olid silmad teravad kui kotkal, putukas mahtuski praost läbi. Draakon ei märganudki, kui Kärbes oli läinud. Isegi suurel Draakonil oli siis jänes põues ja ta oli väga kurb, et porilane tegi sääred. Heasüdamlik Draakon oli kananahk seljas, kuid ta siiski lootis, et Kärbes tuleb tagasi ja aitab ta kuidagi välja. Mõne aja pärast tuligi putukas tagasi koos
samuti kahe viimase juurde kuulunud kuningannapüramiididest. Unase püramiid Unas, 5. dünastia viimane kuningas (valitses arvatavalt 2355 - 2325 a. e. Kr), ei olnud eluajal kuigi oluline valitseja, aga tema nimi on saanud tuntuks tagantjärele tänu tema püramiidile, kus esmakordselt esinesid seintesse raiutud tekstid. Hauakamber on kõige väiksem Vana Riigi püramiididest. See asub Dzoseri omast lõunas ja on tänapäeval suhteliselt viletsas seisus - meenutab pigem kivihunnikut kui püramiidi, eriti ida poolt. Sisemus - püramiidi suurim väärtus on aga siiani säilinud, sissekäik asub põhjaküljel. Püramiidi olid varem oma töödes märkinud arheoloogid Perring ja Lepsius, aga aastal 1881 oli Gaston Maspero see, kes otsustas asja põhjalikumalt uurida. Püramiiditekste oli ta selleks ajaks leidnud juba Pepi I ja Merenra I hauakambrites. Algselt oli Unase püramiid 18,5 meetrit kõrge ja seda kaitses massiivne seitsmemeetrine kivimüür
ehitusetapp). 1961-1971 renoveeriti. Olavinlinna (Savonlinnas) 1475. juuli kuus on seal ooperifestivalid. Hoone on heas seisukorras. Brahenlinna 1646-1669 (krahv der Brahe tegutses 17. saj. Lasi endale selle uhke lossi ehitada (20 tuba)). Raasepori 14. saj. seda on 100 aastat restaureeritud. Ei teata täpselt, milline ta välja nägi, see teeb restaureerimise pisut keerulisemaks Kuusisto 1317. Kohe, kui ehitati, lammutasid venelased selle. 1485. põles täielikult. Seal on koht ja natuke kivihunnikut. Kastelholm, Ahvenanmaal 14. saj. lõpp. Ka 18. saj olid suurimateks ehitisteks kindlused Hamina kindluslinna ehitati erinevatel aegadel. Viapori kindlus Helsingi ees. See oli kogu Rootsi riigi suurim ehitustöö 18. sajandil. Nagu väike kindluslinn. 75 keskaegset kivikirikut on Soomes. Enamus on Lääne-Soomes, sest sealt hakkas ristiusk levima. Palju on kirikutes maalinguid - hästi palju on kasutatud paganlikke süzeesid, Piibliteemasid, lilleornamente.
ehitusetapp). 1961-1971 renoveeriti. Olavinlinna (Savonlinnas) 1475. juuli kuus on seal ooperifestivalid. Hoone on heas seisukorras. Brahenlinna 1646-1669 (krahv der Brahe tegutses 17. saj. Lasi endale selle uhke lossi ehitada (20 tuba)). Raasepori 14. saj. seda on 100 aastat restaureeritud. Ei teata täpselt, milline ta välja nägi, see teeb restaureerimise pisut keerulisemaks Kuusisto 1317. Kohe, kui ehitati, lammutasid venelased selle. 1485. põles täielikult. Seal on koht ja natuke kivihunnikut. Kastelholm, Ahvenanmaal 14. saj. lõpp. Ka 18. saj olid suurimateks ehitisteks kindlused Hamina kindluslinna ehitati erinevatel aegadel. Viapori kindlus Helsingi ees. See oli kogu Rootsi riigi suurim ehitustöö 18. sajandil. Nagu väike kindluslinn. 75 keskaegset kivikirikut on Soomes. Enamus on Lääne-Soomes, sest sealt hakkas ristiusk levima. Palju on kirikutes maalinguid - hästi palju on kasutatud paganlikke süzeesid, Piibliteemasid, lilleornamente.
Põrgupõhja Peetrile, kes maksab kaks korda suuremat renti. Jürka püüdis vastu puigelda, kuid Ants ei andnud järele. Jürka sai lõplikult selgeks, et Ants pole ta asõber vaid vaenlane. Ta läks kiire sammuga maja poole ja pistis selle põlema. Ants ei takistanud teda meelega, sest hooned olid nagunii vanad ja tarvis oli uusi. Alles siis hakkasid mehed teda takistama, kui tuld ei saanud enam peatada. Nad läksid Jürkale kallale, kuid Antsu viskas Jürka vastu kivihunnikut, niiet kolju oli puru, Peetrile andis rusikaga ja viskas nõgesepõõsasse, kolmas mees pani niisama ajama ja nüüd asus Jürka lauta ja aita põletama. Peeter aga jooksis koju, sest ta teadis, et Jürka läheb järgmisena sinna. Kodus võttis Peeter kirve ja seisis sellega Jürkal oma õuel tee peal ees, kuid Jürka murdis aiast teiba ja enam polnud Peetrist talle vastast. Peetri naine titaga tuli Jürkale vastu ja küsis, kus Riia on ja sai teada, et õnneks ohutult karjamaal. Jürka
annaabi.ee 
