Kividest rannal ja meie õnnest Suve keskel diskuteeriti ajalehtedes, peamiselt küll Virumaa Teatajas, Käsmu nn. Õnnekivihunniku üle. Olles ise olnud seotud ühe sellise kivihunniku tekkega, tahaksin jagada oma arusaama selle kohta. See oli vist 1973. aastal, kui Lahemaal töötanud EÜE rühm pidas oma lõpupidu Altja neemel. Noored otsustasid oma siinolemise mälestuseks asetada neeme oma kivi. Koht valiti selle järgi, et seal oli juba varem väike kivikuhjatis. Peeti kõnesid, loeti luuletusi ja lauldi. Seda kivipaneku kommet jätkasin ka mina oma turistidega ja teised Lahemaa giidid. Kes luges luuletust, kes rääkis mõne loo. Kive toodi juurde lähedalt rannast.
Guidol 5 liikmeline kamp koos. Saatanand olid teinud endale saarele hütti mida üritasid vallutada Guido kamp, aga nad said valusalt lüüa.Oli tulemas suve lõpp, see tähendas, et Kelleri kamp hakkab liikemeid värbama. Nüüd olid Jan ja Villu piisavalt vanad, et kampa pääseda.Kamba juht oli Rain.Et Kampa saada tuli teha üks test läbi ja nad läbisid selle.Nüüd pidid nad mõtlema kuhu teha kindlus, et end pasknääride ehk Vailaste eest end kaitsta. Nad leitsid kilpkonna kujulise kivihunniku kuhu oli võimalik teha kindlus, mida hakati kutsuma kilpkonnaks. Vaia kamp teatas, et neil on salarelv, aga Kelleri kamp ei teinud selle välja.Villu ja Jan tegid endale mahajäetud saekaatri juures mõõgad.Mardil tuli mõte, et teha tindivett ja panna sinna pipart sisse ja siis Vaialaste pihta lasta.Jan ja Villul tuli ka mõtte lasta neid tulekustutiga oja kaldal mille pidid vaialased ületama, et kiiremine kindlusini jõudama.Toodi saekaatrist tulekustudid
Vihane see, Ralph leiab loobudes oma positsiooni, kuid on veendunud, mitte selleks Notsu. Kuigi Jack skeemide vastu Ralph, kaksikud Sam ja Eric, nd mratud hooldus signaal tuli, vaata laip hvituslendur pimedas. Ekslikku laip jaoks metsaline, need jooksevad klastri varjupaikade et Ralph ja Simon on pstitatud ja hoiatada teisi. See ootamatu kohtumine neb pinged Jack ja Ralph pletatud uuesti. Varsti prast seda, Jack otsustab viia pool teisel pool saart, kus kivihunniku moodustab kus ta vidab elajas elab. Ainult Ralph ja Jacki toetaja Roger nus minema, Ralph prdub tagasi vahetult enne teisi kaks poissi. Kui nad saabuvad varjupaiku, Jack kutsub kokkupanek ja pab omakorda teised vastu Ralph, paludes neil krvaldada teda kohalt. Vastuvtu vhe toetust, Jack, Roger, ja teine ??poiss varjupaigast lahkumist kujundada oma him. Him, kes saab vrbab pearhma poisid, kasvab tugevuses ja hakkab vastu tolli hised primitiivsed
tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud -- polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna-Eestis oli see keelatud kogu mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära". Keelatud oli kõik villaga seotu. 17. sajandil on kadripäeval lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha ja laudas hüpeldes jäljendatud loomi. Kadripäeval söödi tanguputru, mida viidi ka naabritele
3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud raha eest osteti enamasti maiustusi.
Räägitakse, et vanal hallil ajal olnud Eesti lame ja tasane nagu pannkook. Ei mäekünkakest, ei järvesilmakest. Ja mine tea, mis sellest maast niiviisi saanud olekski, kui mitte Kalev poleks valitsejaks hakanud. Õnnelikult elas ta siin oma naise Lindaga. Nende peres sirgus ka kolm poega. Pole midagi imestada, et lesk Kalevi surma järel nõnda palju leinas, et pisaratest terve Ülemiste järve tekitas. Kadunukese hauakääbas pole aga miski muu kui Tallinna Toompea. Selle kivihunniku tassis Linda suurest kurvastusest kalmule kokku. Viimane kivi, mis sülest pisaratejärve veeres, on seal samuti tänini näha. Kokkuvõte Ülemiste järv pindala 9,3 km2 keskmine sügavus 3,4 m suurim sügavus 5,9 m vee läbipaistvus suvel 0,5 m looduslik valgla 72 km2 valgla koos pinnaveehaardega 1825 km2 jääkate püsib keskmiselt 141 päeva
muid pulmakombeid. Kadrikarnevale ja rongkäike on Eestis korraldatud 1950. aastatest peale. Koolides ja kultuurimajades organiseeritud kadrikarnevalidel on oluline parimate maskide valimine, võistlusmängud ja tantsud. Kadri karistab Pere, kes ei lasknud kadrisante tuppa pälvis sajatussõnad ja seda naljalt ei soovitud polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil võisid pahased kadrid maja ukse ette tassida puuvirna, kivihunniku, viia vankri või adra katusele, toppida korstna kinni, lasta loomad laudast välja jne. Ilmaended Ilmaennete poolest on kadripäev mardipäeva analoog, erinevus on ennete populaarsuses. Tähepildist (Linnutee, Sõel, Suur Vanker) lähtuvad ilma ja saagiended on osalt kirjandusemõjulised. Eeloleva kevade ilma ja saagi ettearvamine on mardipäevaga võrreldes juhuslik. Töökeelud Peale keelu kadripäeval lambaid niita, on see olnud keelatud LõunaEestis
tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud raha eest osteti enamasti maiustusi. Kadriannid
Koordinaatide määramisel võetakse enne idapikkus siis põhjalaius. Neljakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 1 km täpsusega. Neljakohalised koordinaadid koosnevad kahest idapikkuse ja kahest põhjalaiuse numbrist (pilt 6.10) . Pilt 6.10 169 Kuuekohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 100 m täpsusega. Kuuekohalised koordinaadid koosnevad kolmest idapikkuse ja kolmest põhjalaiuse numbrist (pilt 6.11). Joonisel näidatud kivihunniku kuuekohalised koordinaadid on E357 N755. Pilt 6.11 Kaheksakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 10 m täpsusega. Kaheksakohalised koordinaadid koosnevad neljast idapikkuse ja neljast põhjalaiuse numbrist (pilt 6.12). Joonisel näidatud kivihunniku kaheksakohalised koordinaadid on E 0865 N 3417. Pilt 6.12 170 RELJEEF JA HORISONTAALID Horisontaaliks nimetatakse suletud kõverjoont, mis
Nad vahetasid pooli ja Himmelstoss nimetas seda enesekasvatamiseks. Kahjuks ei andnud see tulemusi. See toimus enne nende ärasõitu rindele. Järgmisel hommikul pidid nad rindele sõitma, nad asusid õhtul teele, et Himmelstossiga arved klaarida. Nad olid seda juba mitu nädalat tagasi vande all tõotanud. Kropp lubas peale seda postkontorisse tööle minna ja Himmelstossi ülemuseks hakata. Nad varitsesid teda pimedas hoonestamata tänaval. Paul ja Tjaden hiilisid ümber kivihunniku, haarasid voodikoti ja viskasid koti talle üle pea. Järgmisel hetkel peksis Haie Himmelstossi. Seejärel peksis Tjaden teda peksurihmaga ja tegi seda vihaselt niiet lõpuks pidid teised ta eemaldama. Nad peksid teda veel, kuni Himmelstoss nuttes põgenes. Nad olid kättemaksuga rahul. 8 IV PEATÜKK Poisid saadeti kaevikuid kaevama. Kui pimedaks oli läinud, tulid veoautod kohale ja
hõbeasjad kokku ja võtke ühes. Aga teisi ei tohi ülesse ajada, sest selle õndsuse vääriline põle keegi muu kui teie ise." Õpetaja täit peagi seda käsku ja soand varstigi valmis. Istund siis tõlda ja taevasõit hakand peale. Vahepeal kästud õpetajat kotti pugeda, sest peale selle pidi taevasse tõmbamine tulema. Nüüd vedand varas teda läbi porilombi ja seletanud, et siinkohas on nüüd see vihm, mis vahest maa peale sajab. Siis jälle ühe kivihunniku piale -- seal pidi müristamine olema. Viimaks veel mööda mõisa treppi, et need pidid siis taevaredeli pulgad või astmed olema, kust mööda teda Peetruse juure viiakse. Nüüd visand varas koti mõisahärra jalgade ette maha ja üteld: "Säh nüüd oma kirikhärra!" No küll old õpetaja häbi suur, kui ennast mõisast leind, ja härra jalgade ees veel. Ja kodu veel suurem häbi. Nüüd and härra vargale veel nellandat korda sada rubla raha ja vaadi viina ja last varga oma alt priiks
niikuinii need majad lammutatud saada, et uued asemele ehitada või põllu sinna teha. Kui tuli täies hoos olid läksid mehed loomusunnilisest hirmust tulest Jurkat takistama, Ants ei saanud minna ilma mõttetega, et see kõik on tema kavastataud ja ta skeemis kõik nii ilust kokku, et isegi jumalal peaks hea tagasisidet saama. Iseasi oleks see midagi teisti muutunud ja miskitmoodi Jürkat rahulikuna. Kuid kaua Jürka ei suutnud mõtiskleda, sest Jürka haaras talt turjast ja viskas kivihunniku otsa, nii et selle pealuu katkine ja veri igal pool, naabrimees sai korra ruskiaga ja kebas siis oimetult põõsas ja see oli küllalt, et viimse mees Jürka teelt end ise koristab. Peeter aga toibus ja jooksis koju juhuks kui Jürka tema maja põlema tahab panna. Ja Jürka tuli kuid mees oli raske kirvega teele ette seisnud, siiski Jürka võim ja suur roigas koos sõnumiga kui tuled siis sured pani Peetruse liduma. Peeter jooksis elumaia sisse ja rääkis perenaisele mis toimub
annaabi.ee 
