Mehed peaksid samuti kandma lihtsaid kinniseid musti kingi, kui võimalik siis paeltega. Pastlaid on piduliku rõiva juurde kantud ainult Lõuna-Eestis. Kaelaehted 2 Kaelaehted on kaela riputavad helmed ja metalliketid, mille juurde kuuluvad ripatsilustused. Eesti naiste möödunud sajandi enim levinud kaelaehted olid helmed. Klaashelmed (kohati ka kivihelmed) olid tavaliselt mõõduka suurusega ja sileda pinnaga, enamasti valged, sinised, rohelised, mustad, pruunid. Kaelakee on naiste pidulik kaelaehe; 18. ja 19 sajandil oli ühe või mitme ringina rinnal rippuvad hõbeketid talunaiste väga hinnalised ehted. Rõngaslülidest metallkette kanti juba 1 aastatuhandel pKr. Kaelaketi kuju on aegade jooksul vähe muutunud; Setu naiste keerd- ja pitsilised keed on kujunenud arvatavasti vene rahvakunsti mõjutusel.
see kuulus ainult sünnitusealiste naiste ehtekomplekti. Ehted Jõukust näitasid eriti ehted, neid pärandati põlvest põlve. Tavaliselt päris ema ehted vanem tütar või tütre puudumisel vanema poja naine. Pidulikud ehted muretsesid vanemad tütardele viimaste neiuikka jõudmisel. Selleks müüs jõukas talumees laudast isegi lehma või härjavärsi. Kõige tavalisemad kaelaehted olid helmed, neid kanti alati, ei võetud magadeski ära. Valged ja värvilised klaas- või kivihelmed pandi väikesele tüdrukule kaela, kui tal esimene hammas tuli. Hõbehelmeid nimetati krõllideks. Eriti hinnatud ehteks olid mitmesuguse jämedusega lülilised hõbekeed. Kuna üldiselt usuti helmeste tervendavasse mõjusse, siis loeti helmesteta inimest õnnetuks inimeseks. Eesti naiste hinnatuim ehe 18.19. saj oli suur kannaga raha, mida kanti keede või metallkettide küljes. Tihti ümbritseti raha kodaraid meenutava äärega, moodustades kodaratega raha. Võis
annaabi.ee 
