Et toota mesilasvaha on kõigil töömesilastel tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel paiknevad vahanäärmed. Teistel tarus olevatel mesilastel vahanäärmed puuduvad. (Arro et al., 1997) Mesilasperesid ei ole soovitatav või on lausa keelatud paigutada kõrgepingeliinide lähedale, ega selle alla, sest sest mesilased võivad kaotada seal orientatsiooni ning eksida teel tarru. Samuti ei sobi sooäärne niiske maa. Sealne niiskus tekitab mesilasperele hallitushaigusi (kivihaue, lubihaue). Väikesed ojad, tiigid on mesilastele aga soodsad, sest sealt saavad nad vett hõlpsasti kätte.(Arro et al., 1997) Mõningad kriteeriumid, mis tarudel peavad olema: · Taru peab mahutama 100000 mesilast ja kuni 150kg mett. · Materjal peab olema õhuke ja läbilaskev (puit) · Tarul peab olema 1-2 reguleeritava suurusega lennuava. Lennuava võib olla kuni 15 mm, talvel aga hiirte sissepääsu takistamiseks
Infektsioonhaigusi põhjustavad viirused, seened ja bakterid. Parasitaarhaigusi põhjustavad aga parasiitide tungimine mesilase organismi ning nende seal arenemine. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). 3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused Infektsioonhaigused (Lisa 2): · ameerika haudmemädanik; · euroopa haudmemädanik; · kotthaue; · askosferoos; · melanoos; · aspergilloos ehk kivihaue; · viiruslik halvatustõbi ehk paralüüs; · suirahallitus. Parasitaarhaigused (Lisa 2): · akarapidoos ehk lesttaud; · amöboos; · brauloos; · nosematoos; · varroatoos. Mittenakkavad haigused (Lisa 2): · haudme jahtumine; · mesilaste kõhulahtisus; 9 · mesilaste mürgistus; · mesilaste nälgimine. 3.3. Mesilaste kahjurid ja vaenlased
annaabi.ee 
