Vaal
kergem hingata.
Vaal on imetaja. Nende nahk on pealt sile ja
väga elastne, selle all paikneb paks rasvakiht. Neil
on suur otsataju, milles on rohkem sagaraid kui
inimestel.
Vaalad näevad hästi, kuulevad ülihästi ning
orienteeruvad kajaloodi abil (tekitavad ninaõõnes
ultraheli ja tajuvad selle peegeldust). Vaalad
toituvad vee pindmistes kihtides ujuvatest
pisivähkidest.
Nüüdisaegsed 77 vaalaliiki jagatakse kahte
suurde rühma: kiusvaalalised ja hammasvaalalised.
Kiusvaalaliste hulka kuuluvad maakera suurimad
loomad. Nad toituvad kurnates mereveest välja
tillukesi hõljuvaid organisme. Hammasvaalad
jahivad suuremat saaki- enamasti kala ja kalmaare.
Kõige suuremad vaalalised on sinivaalad.
Nende pikkus ulatub 33 meetrini. See tohutu loom
kaalub 120 tonni. 120 tonni kaaluv sinivaal ei
suudaks maismaal ühest paigast teise liikuda. Vees
võib vaal olla väga liikuv.
Vaalalistel on kaladega sarnane kehakuju,
võimas saba ja tugevad lihased. Nagu kõik
annaabi.ee 
