suurepäraselt. Koolid, kes läbivad ülekoolilise tegevuskava protsessi korralikult ja põhjalikult, jätkavad seda tegevust järjekindlalt, saavutavad palju paremaid tulemusi kiusamise likvideerimisel, kui koolis kes ainut sõnades tegudest räägivad. Ülekoolilise kiusamisvastase tegevuskava käivitamiseks on koolidel mitmeid erinevaid võimalusi: 1. Kiusamisprobleeme arutletakse terviseõpetuse tundides 2. Koolil on avalik kiusamisvastane tegevusjuhend 3. Koolil on kiusamisvastased sisekorraeeskirjad 4. Kool ilmutab kiusamise puhul null-tolerantsi 5. Õpilasi julgustatakse kiusamisjuhtumitest rääkima 6. Nõustaja/kooli psühholoog kasutab alati mitte-süüdistavat lähenemist 7. Perioodiliselt viiakse sisse ja rakendatakse ka teisi kiusamisvastaseid strateegiaid. Turvaline kool tagab aktiivse ja tegutseva õpikeskkonna. Selline kool tunnustab ja toetab mitmekesisust nii õpetajaskonna kui õpilaste hulgas ning püüdleb kultuuripõhise afektiivse
alati, aga ma nägin paljusid, kes jäid alla; vigastatuna, kahjustatuna, isegi hävitatuna selle inim- käitumise argpüksliku ilmingu poolt. • Kuidas me kasutame juhtumi protokollimise lehti ja 4M küsimustiku vorme, millest varem juttu oli (lk 160)? Kiusamisvastased tegevuskavad on nüüdseks juba mitu kümnendit koolidele omased – neil on oma mõju, kui rõhk on enamal kui vastasusel (lihtne on vormistada tegevuskava negatiivses • Milline on seos kinnipidamise kui „esmase“ tagajärje ning „teisese“ tagajärje vahel, mis tuleb