LEHTPUIT Lehtpuidu rakud erinevad olemuslikult väga suuresti okaspuidu rakkudest. Neid saab jagada kolme alaliiki ülesannete järgi. · Juhtkude: soon (trahheed), soon trahheiidid, vasitsentrilne trahheiidid. Kaks viimast neist vaheastmed arengus trahheiidist sooneni. · Tugevdus kude: libroformkiud, kiudtrahheiidid. · Salvestamiskude: puukiire parenhüümrakk, pikiparenhüümrakk, epiteelrakk. Omapärane lehtpuidule on erinevalt okaspuudest mitte esinevad sooned. Nad on tihti palja silmaga märgatavad väikese auguna ristlõikel ja soonekesena tangensiaallõikes.
tihedus ja meh omadused madalamad. LP juurte puidu moodustavad: libriformikiud, sooned ja parenhüümrakud. Rõngassoonelised -> hajulisoonelised, ei teki lülipuitu, aastarõngad väheeristatavad, puudub säsi, parenhüümrakkude osakaal suurem. Tüvi – OP koosneb trahheiididest ja parenhüümrakkudest, LP koosneb parenhüümrakkudest, trahheiidid, soontrahheiidid, libriforikiud, libriform, kiudtrahheiidid. 18. Mida kujutab endast koobaspoor? Milline on selle funktsioon? Ümmargune poor, mille läätsekujulist paksemat osa nimetatakse tooruseks, tema ümber paikneb rõngakujuline ala e margo, mille läbi saavad vedelikud pooride kaudu rakkudesse liikuda. Kui koobaspoor sulub, tekib naaberpooride vahel rõhuvahe, sel juhul surutakse toorus poori avause vastu. Okaspuidus ühendavad omavahel puidu trahheiide, lehtpuidus leidub neid soontes.
sulgumine lülipuidu tekke. Joonis moodle, puidu anatoomia, lk 3 14. Kirjeldage lehtpuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Esinevad soonlülid, astmelised perforatsioonid, soonte seintes seinapaksendid, tüllid, libriformikiud, säsikiired ja puiduparenhüümid. Libriformikiud täidavad mehaanilist funktsiooni (terava otsaga, paksude seintega prosenhüümrakk, millel on seintes pilukujulised lihtpoorid). Kiudtrahheiidid võivad täita nii mehaanilist kui juhtivat rolli. Parenhüümrakud: säsikiired ja puiduparenhüümid. Sooned on vee ja toitanete juhtimseks kasvavas puus ja võtavad enda alla 10...55% tüve ruumalast. Soonte kaudu õnnestub ka lehtpuidu struktuuri juhtida lahuseid. Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nim. soone lülideks. Vahesein lülide vahel on liigiti erinev. Kase ja lepapuidus on nn
Okaspuudest omavad vaigukanaleid lehis, mänd ja ebatsuuga, kuusel, nulul ja kadakal need aga puuduvad. 5.2. Lehtpuit Lehtpuidu rakud erinevad olemuslikult väga suuresti okaspuidu rakkudest. Neid saab jagada kolme alaliiki ülesannete järgi. · Juhtkude: soon (trahheed), soon rahheiidid, vasitsentrilne trahheiidid. Kaks viimast neist vaheastmed arengus trahheiidist sooneni; · Tugevdus kude: libroformkiud, kiudtrahheiidid; · Salvestamiskude: puukiire parenhüümrakk, pikiparenhüümrakk, epiteelrakk. Lehtpuidule on erinevalt okaspuudest omane mitte esinevad sooned (trahheed). Nad on tihti palja silmaga märgatavad väikese auguna ristlõikel ja soonekesena tangensiaallõikes. Soonte järjestuse järgi eristatakse ümarpoorilist puitu (näiteks tamm, harilik kastan, saar, ebatsuuga, jalakas), poolümarpoorilist puitu (näiteks pähklipuu, kirsipuu) ja hajupoorilist puitu (näiteks kask, lepp, pärn,
• Kiu otsad võivad olla ka hambulised (pöök, eukalüpt) või isegi hargnenud – sel juhul on puidul suurem mehaaniline tugevus. [Luumen = rakuõõs]. • Ristlõikel on enamikel liikidel aastarõnga välisserval kaks-kolm rida • Radiaalsuunas kokkusurutud paksuseinalisi libriformikiude (kusjuures selles puidu tsoonis sooni ei ole) ning see hõlbustab hajulisooneliste lehtpuude aastarõngaste nähtavust Kiudtrahheiidid • Kiudtrahheiidid võivad täita nii mehaanilist kui juhtivat rolli. • Neil on nagu libriformkiududelgi paksud seinad ja väikesed rakuõõned, kuid nende seintes on koobaspoorid. • Libriformikiude ja kiudtrahheiide nimetatakse tavaliselt puidukiududeks. Parenhüümrakud • Parenhüümrakud võtavad oma alla 8…40% tüve ruumalast. • Nad moodustavad kaks erinevat süsteemi: • horisontaalse puiduparenhüümi säsikiired
annaabi.ee 
