Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused............................................................................................................
4. ISETIHENEV BETOON Isetihenev betoon on suhteliselt hiljutine betoonitehnoloogia arendus, mille välja töötamise vajaduse tõstis esile Tokyo Ülikooli professor H.Okamura 1986. aastal. Selle algseks ajendiks oli kvalifitseeritud tööjõu pidev vähenemine Jaapanis. Kvalifitseerimata tööjõud viis aga ehitiste kvaliteedi ja nende eeldatava pikaealisuse langusele. Sagedamini põhjustas seda hoolimatu betoonisegu tihendamine, mille tagajärjel jääb armatuuri kaitsev betoonikiht poorseks või selles leidub tühemikke. Armatuur hakkab õhu juurdepääsu tõttu varakult korrodeeruma, metallist kaitsekiht karboniseerub süsihappegaasi toimel ning kaotab oma kaitsevõime. Betoon hakkab enneaegselt lagunema. Lahendus leidus isetihenevas betoonis. See voolab paika omaraskuse mõjul ja konstruktsiooni kvaliteet ei sõltu enam töölisest, kaob ka vajadus spetsiaalsete tihendusseadmete järele.
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat. Referaadi koostamisel kasutatud ni
xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C. Kokkuvõte 15 D. Kasutatud materjal 16 2 A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Ehitusmaterjalid" etteantud teemasid. Kok
omadustega klaas. Pakettklaase kasutatakse peamiselt busside küljeakendeks. Sele . Pakettklaas Pakettklaasi halbadeks külgedeks võib lugeda välispinna jäätumise, tihendite deformatsiooni tulemusel klaasi sisepindadele kondentsi tekkimine, võimalikud optilised moonutused ning kohati liiga head akustilised omadused, mistõttu on välishelid summutatud ning ei pruugi kuulda ohusignaale. 1.4. Komposiit turvaklaas Komposiitklaas koosneb kahest klaasikihist, mille sisepindadele on liidetud kaks polüvinüülbutüraali (PVB) vahekihti, mis on omakorda liidetud polükarbonaadist (PC) kihiga. Sellise tehnoloogiaga valmistatud klaas on tugevam, heade isolatsiooniliste omadustega ning PC-kiht tagab kõrge UV kaitse. Sealjuures on see poole kergem lamineeritud klaasist. Komposiitklaase on võimalik kasutada sõiduauto kõikidel akendel kuid selle tootmine on kallis, mistõttu kasutatakse seda vähem.
xxx Giorgio Armani REFERAAT Õppeaines: Rõivaajalugu Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 11 Juhendaja: lektor Lea Koldmets Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Giorgio Armani on sündinud 11. juulil 1934(Emilia-Romagnas Piacenzas) on itaalia moelooja. Eriti tuntud on tema loodud meesterõivad. Armani sündis kolmelapselisse perekonda, kus kõik lapsed olid suurte vanusevahedega. Poolteist aastat enne Giorgio sündi oli surnud väike õde Silvana. Tema isa oli fasistliku partei administratiivtöötaja ja ema oli küll koduperenaine kuid oli tegev ka sotsiaalsfääris. Just ema oli see, kes teda inspireeris, olles nõudlik ja õrnustele mitte aldis. Ema valmistas militaarriietest ja langevarjudest lastele riideid, ta oskas kõige lihtsamat eset erilise
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-10 Rootsi Referaat Rannar Jantson Pärnu 2011 Rannar Jantson Rannar Jantson Rootsi Rannar Jantson Sissejuhatus Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi
nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase voolavustugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse. Sõltuvalt eeskätt armatuuri hulgast võib raud- betoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutus- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta-
võtavad vastu koormusi katuselt ja vahelagedelt. Täieliku karkassiga hoone sellise süsteemi korral on nii välisseinad, kui ka siseseinad vabastatud koormuste kandmisest ning hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeering on seotud eelkõige karkassi-elementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidavus ja enda kandmine. Karkassi moodustavad: Postid Talad Vahelaed/plaadid Jäikuselemendid Materjali järgi: Raudbetoon(osaliselt ka kivi) Komposiit Teras 19 Puit Karkassi stabiilsust võib tagada: Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral) Täieliult või osaliselt jäikade sõlmedega karkass Toed, tõmbid. Tasapinnalised või ruumilised diafragmad Monteeritav raudbetoonkarkass: Hoone karkass monteeritakse varem tehase tingimusest valmistatud detailidest. Karkassisüsteem Korruspostkarkass
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Kasutatakse ka kõrgepingekaablite isolatsioonina. Veel enim kasutatavaid tehispolümeere: polüstüreen (löögikindluse suurenamiseks kasutatakse koos kautsuki lisandiga); polüvinüülkloriid (e PVC, tänu suurele kloorisisaldusele peaaegu ei põlegi,püsiv hapete,bensiini jms suhtes); polüamiid (kasutatakse sünteeskiudude, lakkide,värvide ja liimide tootmiseks); räniorgaanilised polümeerid ( e silikoonid,taluvad kõrgeid temperatuure) jne. 2.4 Vilk Levinuim anorgaaniline dielektrik.Looduses leidub vilku kristallidena.Kasutatakse nii puhtal kujul kui ka erinevate lisanditeha.Koos lisanditega on elektrilised omadused märksa nõrgemad.Jahvatatud vilgu ja kergesti sulava klaasi kuumpressimisel saadakse kergesti töödeldav kuumakindel materjal mikaleks. Vilku kasutatakse erineval kujul kommutaatorites ning tänu headele omadustele kasutatav paljudes teistes kohtades isoleermaterjalina. 2.5 Klaas Anorgaaniline termoplastne materjal
lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor jt.), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Germaaniumi keelutsooni laius on 0,72eV, ränil 1,12eV. Germaanium ja räni on neljavalentsed ained, nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas, siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda oma kohalt, sinna jääb vaba koht ehk nn. auk. Auku vaadeldakse positiivse elementaarlaenguna. Elektroni laeng on -1,6*1019 C, augulaeng on +1,6*1019 C. Nagu ka teised pooljuhid, juhib lisandite jälgi sisaldav räni elektrit paremini kui puhas räni. Lisaainete lisamist nimetatakse legeerimiseks. Kui räni legeeritakse fosforiga,
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
NIMI VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. VASE AJALUGU....................................................................................................................4 2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum).......................................................................................4 2.2 Pronksiaeg.............................................................................................
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. PINNAS.......................................................................................................................... 4 1.1. Veekoormused.............................................................................................................. 4 2. HÜDROISOLATSIOON................................
materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Joonis 22. Komposiitmaterjali struktuur Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks. Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäi- kuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Joonis 23. Komposiitmaterjalide liigitus armatuuri järgi Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiit- materjale järgmiselt: • metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid,
Selleks et saada suuri kristalle, peab esialgseid kristalli keskmeid (kristallisatsiooni tsentreid) olema vähe, vastasel juhul saadakse hulk väikesi kristalle. Osakeste õigeks orienteerumiseks peab olema väike ka kristallisatsiooni kiirus. Niitkristallid ehk whiskersid tekivad siis, kui kristallid kasvavad ainult ühes suunas. Moodustuvad metallidest, süsinikust, oksiididest (Al2O3, ZrO2), karbiididest, nitriididest ning nende diameeter 0,5-5 mm, pikkus 0,5-5 mm, ebatavaliselt kõrge mehhaanilise tugevusega. Tekib sulami pinnale mikrotilk, mille pinnal on tohutu hulk keemiliselt aktiivseid punkte pinnale sattuvate erinevate ainete osakeste, aatomite ja molekulide adsorptsiooniks. See tähendab, et iga tilgakesega kokkupuutuv molekul viibib pinnal molekulaarsete protsesside mõistes piisava aja, mis viib tilgakeses kristallisatsioonilise küllastumise tingimustes tilgakese pinnal kristalliseeruva materjali eraldumiseni. Tilgake
tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbetsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase tõmbetugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse. Sõltuvalt eeskätt armatuuri hulgast võib raudbetoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutusseisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kandevõimele. 2. Pingbetooni olemus Pingbetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad
Võrumaa Kutsehariduskeskus Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Fibo müüritis........................................................................................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus............................................5 Viimistlus(sise ja väliviimistlus).......................................................5,6,7 Kokkuvõte...............................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9 Sissejuhatus: Seekordses referaadis räägime lähemalt fibo
nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase voolavustugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse. Sõltuvalt eeskätt armatuuri hulgast võib raud- betoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutus- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta-
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
kiirlõiketerastes Co 0,1 Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V 0,12 Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1 ... 2%) teraseid. Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguste ristlõikega profiilmetallina (nurkteras, talad, armatuur jt) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ei kuulu ehitusterased täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahaprusläve. Tabel 2.5. Tavaehitusterased (EN10025) Margitähis Koostis %, max Omadused min
d) Joa all üle valamine. Detailid peale üle valamist liiguvad kambrisse, kus asuvad lahusti aurud, mis võimaldavad liigsel värvil pinnalt eemalduda. Saavutatakse ühtlane kiht. e) Värvimine õhuta keskkonnas. Rõhu all ja eelnevalt soojendatud värv suunatakse düüsi, kus ta ületab kriitilise kiiruse antud tiheduse suhtes ja pihustub ning aurustub. 7. Komposiitmaterjalide tõmbetugevus ja millest see oleneb. Kuna maatriksi ja armatuuri omadused on erinevad, siis erinevad ka nende koormuskõverad. Kui maatriksi ja armatuuri side on tugev, siis on nende suhtelised deformatsioonid võrdsed ja komposiit deformeerub nagu armatuur-purunemiseni. Sellel juhul on komposiidile langev koormus võrdne armatuuri ja maatriksi koormuse summaga (segureegel). Aga armatuuri kiud purunevad ebaühtlaselt , maatriks sisaldab defekte, maatriksi ja armatuuri vaheline side pole piisav
KONTROLLTÖÖ TULEMUSED REFERAAT Õppeaines: Statistika Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Juhendaja: Esitamiskuupäev: 27.11.2014 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ANDMETE KOGUM..............................................................................................................4 1.1.Rühmade tulemused..........................................................................................................5 2.VÕRDLUS.....................................................................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus FASSAADIPLAATIDE VÕRDLUS Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Tempsi GRANITO fassaadiplaat..............................................................4 Tempsi COLORE fassaadiplaat.............................................................5,6 Kokkuvõte................................................................................................7 Sissejuhatus Selles referaadis võrdlen kahte erinevat fassaadiplaati, Tempsi GRANITO fassaadiplaati ja Tempsi COLORE fassaadiplaati. Materjal on võetud internetist. Tempsi GRANITO fassaadiplaat Tempsi GRANITO ehitusplaadid on valmistatud Tempsi BASE tsementlaastplaadist on kaetud erinevas fraktsioonis loodusliku kivipuruga. Põhivalikusse kuulub 12 värvitooni. Tempsi Granito plaa
Samwise HOONE HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:...................... Allkiri:...................................... Tallinn 2014 SISUKORD 1.Hüdroisolatsiooni liigid.....................................................................................................................4 1.1.Hüdroisolatsioon rõhu vastu.......................................................................................................4 1.2.Survevaba hüdroisolatsioon........................................................................................................4 1.3.Kapillaarse imendumise vastane hüdroisolatsioon.....................................................................4 2.Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon......................................
Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Ajalugu................
ee/fibo-plokk-3-350-tk-alusekaup- 48tk.html. [Kasutatud 5. november, 2017]. [9] Estplast Tootmine OÜ, ,,EST Plast," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.estplast.ee/et/misoneps#. [Kasutatud 6. november, 2017]. [10] Presshouse OÜ, Ehitusmaterjalide käsiraamat, Tallinn: AS Printon Trükikoda, 2005, p. 203. [11] ,,Build Daily," Build Daily, 2017. [Võrgumaterjal]. Available: http://builddailys.com. [Kasutatud 8. november, 2017]. [12] Floyd, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.floyd.ee/toode/ehitusmaterjalid/kergkruus/kergkruus-keramsiit-1500-l-kott-leca-l- fr-10-20/. [Kasutatud 5. november, 2017]. 12 Lisa 1. Tava- ja raskebetooni survetugevusklassid standardi EVS-EN 206:2014 alusel [7]
TULEMUSJUHTIMINE KUI VÕIMALUS PERSONALI ARENDAMISEKS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat teemal Tulemusjuhtimine kui võimalus personali arendamiseks on valminud grupitööna aines inimressursi juhtimine. Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna. Proovime analüüsida ettetulevaid takistusi ja arutleda sell
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Jana Raudsepp PROBLEEMID MESINDUSES Referaat õppeaines Mesindus Juhendaja: lektor Priit Pihlik Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID...........................................................................4 2. MESILASHAIGUSED................................................................................................5 3. Probleemid rändel metsadesse.............................................................................6 KOKKUVÕTE...............................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................
1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd 2 R A K E T I S E A R V U T U S VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal 2 Värske betooni omakaal 3 Sarruse omakaal Koormus inimestest ja transpordist laudis laudisele parred partele
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Kati Küngas, Kaija Lukman Referaatide koostamise ja vormistamise juhend Juhend Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Õppeotstarbelised teadustekstid .............................................................................................. 4 1.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 1.2 Teadusartikkel ................................................................................................................... 5 1.3 Uurimus ...........................................................
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS PKR- 14 Külli Kalbre PUITPLAADID Referaat Puitplaadid Külli Kalbre Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat........................................................................