täidlusega veini juurde. Samuti võib julgelt soovitada siia juurde Juustukuningate mee- sinepikastet. Koostis: pastöriseeritud lehmapiim, sool, juuretis, laap, säilitusaine E251, värvaine E160b Toiteväärtus 100g kohta: Energia 1289kJ/307kcal, valk 32,7g; rasv 19,5g, sool 1,7g Kitsepiimajuust koriandri ja lambaläätsedega - kuna eestlastel on komme peljata kitsepiimajuustusid, siis neid tuleb pakkuda. Mina ise olen suutnud lugematu arv inimesi ümber veenda kitsepiimajuustu usku. Kitsepiimajuustud on kasulikumad inimorganismile, sest me omastame sealt paremini rasva (mida ka jälle kõik inimesed kardavad, aga ei ole põhjust), lisaks ka erinevaid toitaineid. Samuti ei ole kitsepiimas nii palju allergiat põhjustavat allergeeni kui seda on lehmapiimas. Eriti kasulik on kitsepiimajuust väikestele lastele, sest nende organism veel kasvab ja areneb. Kasulik just samuti nende eelnevalt loetletud põhjuste pärast. Juust ise on kuskil 3-4 kuuse laagerdusperioodiga
Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta. Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit-, ja keedetud (tuuletasku) taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. Võrreldes teiste Lääne-Euroopa riikidega tarvitatakse Prantsusmaal vähem piima ja piimasaadusi. Erandiks on juustud. Juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. Juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. Kasutatakse palju kitsepiimajuustu. Prantsuse köögi omapäraks on ka väga suur kastmete valik. Kastmed annavad toidule omapära ja kastmeid loetakse köögi poeesiaks. TAVAD Prantslaste tavaline hommikusöök koosneb saiast, võist, moosist, kuumast sokolaadist ja mustast või piimakohvist. Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala-, liha- või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid. Toidu kõrvale juuakse veini ja mineraalvett, söögikorra lõpetuseks aga espresso kohvi.
Kastmete arv ületab üle 300. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. köögi iseloomulikuks jooneks on laialdane juurviljade (kartul, sibul, kaunoad, spinat, mitmesugused kapsad, tomatid, baklazaanid, seller, petersell, lehtsalat) kasutamine. populaarsed on vitamiinirikkad spargel, artisokid, porrulauk. juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. kasutatakse palju kitsepiimajuustu. iseloomulik on veini, konjaki ja likööri kasutamine toidu valmistamise protsessis. reeglina vein keedetakse, ja selle tulemusena annavad nad toidule omapärase maitse ning lõhna. prantsuse köögile kuulub ka küllalt originaalne võte toidu ,,põlemapanemine". sageli kasutatakse seda liha valmistamisel. selleks enne serveerimist valatakse lihale konjakit ja süüdatakse. see annab roale spetsiifilise maitse ja lõhna. dessertidest valmistatakse serbette
erinevate täidistega vormiroogi. Cappellini - Pikk kõrrekujuline pastatoode, mis on kuivatatud ja keeratud nuudlipesaks. Sobib serveerida samasuguste lisanditega nagu spagette. Cheddar - Inglaste igapäevajuust, mida valmistatakse lehmapiimast ning kasutatakse sageli munatoodete lisandina. Sobib serveerida ka juustuvalikus. Chèvre - Kitsepiimajuustude üldnimetus, enamasti kasutatakse seda terminit aga valgehallitusega kitsepiimajuustu kohta, mis on sõltuvalt vanusest kas magushapukas või magusalt puuviljane ning mandline. Chowder - Jahu või tärklisega paksendatud supp, enamasti kas kala- või mereannisupp, aga võidakse valmistada ka maisist. Chifferi Rigati - Spagettide kõrval üks tuntumaid pastatooteid – sarvekesekujuline pasta. Chutney - Eestis kasutatakse ka kirjapilti tšatni. Indiapärane teravmagus kaste, mida valmistatakse erinevatest puuviljadest
annaabi.ee 
