läheneti kindlal sammul kilbi müürina. Umbes 15 meetrit enne vägede kokkupõrget ahistati vaenlaseid viskeodadega ning seejärel tormati vastastele karjudes peale. Kaitsetaktikatest oli tavaline testudo. Leegionärid tõmbusid kokku ruudu kujuliseks moodustiseks ja tõstsid kilbid müürina endi ümber ja katusena pea kohale. Distsipliini säilitati range sisekorra ja jõhkrate karistustega. Üleastumisi karistati peksmise, palga vähendamisega, erruminekul kätte saadava maalapi kitsendamisega, auastme alandamisega, sõjaväest välja viskamisega, kõige rangemaid üleastumisi karistati surmaga. Sõjaväel polnud piiranguid religiooni suhtes, iga mees võis kummardada millist jumalat tahes. Mõnevõrra religioosselt aga suhtuti leegioni vimplisse ja kotkasse (aquila) ning tema kandja positsioon (signifer) oli väga auväärne. Vabariigi ajal oli kotkas hõbedane, impeeriumi ajal kuldne. Leegioni laagris oli eraldi kamber pühendatud kotka hoidmiseks ja kui kotkas
Alates 1. jaanuarist 2006 on lõpetamise kanne konstitutiivne (v.a sundlõpetamise korral). Seega ei alga likvideerijate volitused mitte lõpetamisotsuse vastuvõtmisest, vaid on seotud vastava registrikande tegemisega (erinevalt juhatuse liikme volitustest, mis algavad vastava isiku valimise otsuse tegemisega). Lõpetamiskande konstitutiivsuse kehtestamist on põhjendatud võlausaldajate huvide kaitse vajadusega ning juhatust asendava organi (likvideerija) volituste kitsendamisega (ta võib teha vaid lõpetamiseks vajalikke tehinguid). 6.10. Äriregistrist kustutamine ja dokumentide säilitamine Osaühing kustutatakse äriregistrist üldjuhul likvideerijate poolt esitatud vastava avalduse alusel. Kui ühingu likvideerimise lõpulejõudmisel ei esita likvideerijad avaldust ühingu kustutamiseks äriregistrist, on registripidajal õigus ühing ka omal algatusel registrist kustutada (ÄS § 59 lg 2). Samas on
Strandman lahendada kerkinud probleemid edukalt, püsides riigitüüril kogunisti 19 kuud. Pärast valitsuskoalitsiooni lagunemist saavutas ta enese määramise saadikuks Pariisi, kuhu ta jäi järgmiseks kaheks aastaks. Tema positsiooni diplomaadina raskendas autoritaarse riigikorra kehtestamine Eestis--ühelt poolt pidi Strandman saadikuna olema lojaalne valitsusele, teisalt ei suutnud ta eraisikuna leppida demokraatlike vabaduste kitsendamisega. II maailmasõja puhkemisega lõppes Otto Strandmani poliitikukarjäär. Pariisist naasnud, elas ta hilissügisest 1939 oma Kadrina kodus. Nõukogude okupatsioonivõimude repressioonid jõudsid aga sinnagi ja veebruaris 1941 sai Otto Strandman kutse ilmuda NKVD-sse. Mõistes taolise korralduse tähtsust, langetas ta oma viimase kaaluka otsuse, eelistades vangistamisele või küüditamisele vabasurma kodumaal. Otto Strandman suri 5. veebruaril 1941 Kadrinas. Karjäär
Prantsusmaa teadlane Michel Foucault on määratlenud seitse vanglasüsteemi põhiprintsiipi. Üks olulisem neist on parandamise põhimõte, mille kohaselt on vabaduskaotusliku karistuse tähtsaim ülesanne süüdimõistetu käitumise muutmine, tema parandamine ja rehabiliteerimine. 37 Selle printsiibi järgimine on eriti oluline just karistusjärgselt kinnipeetavate suhtes. Oleks ju mõttetu loota, et ainult isiku ühiskonnast eemaldamisega ja tema sotsiaalse suhtlemise kitsendamisega, mis isiku kinnipidamisega paratamatult kaasneb, integreeruks ta kinnipidamise järel kergemini ühiskonda, eriti arvestades, et kuritegu väljendab mingil määral ka süüdlase kohanematust õiguskorraga.38 Nii tekitab tänane regulatsioon kahtlemata küsimuse karistusjärgse kinnipidamisega saavutada tahetavate eesmärkide täitumisest, mis omakorda muudab küsitavaks selle vajalikkuse ja õiguspärasuse. Et meede tooks kasu ka pikemas perspektiivis,
> hetkel biol mitmekesisuse kaitse kõikjal. Miks kaitsta? muud kkkaitse valdkonnad rohkem inimkesksed, lihtsam põhjendada: 1) loodusteaduslikud argumendid (biosfäär kui tervik, evolutsiooni alus) 2) eetilised argumendid 3) heaolu argumendid 4) maj argumendid (peidetud väärtus) (loodusvarad, ökoturism, puhas vesi). Õiguslikult kõige keerukam, kuna on seotud otseselt kinnisomandi kitsendamisega (riigile ostmine või riigi omandisse jätmine). Biol mitmekesisus nõuab rahvah koostööd. Ramsari 1971. a. konv rahvah märgaladest, eriti veelindude elupaikadena, kaitsta märgalasid üle kogu maailma, põhjuseks nende pindala ja väärtuse pidev vähenemine peam kuivendamise, reostamise ja maj kasutuselevõtu tõttu. Kõik konvga liitunud riigid peavad võtma kasutusele vastavad meetmed märgalade kaitseks ning
annaabi.ee 
