Juriidiline isik 33 181 Allikas: Statistikaameti andmebaas Eestis peetavad kitsed on suures osas madala toodanguga ja ostetud juhuslikult. Kitsekasvatuse efektiivistamiseks tuleks: 1. Luua kaasaegsed tootmisfarmid (piima lüpsi- ja jahutamisseadmed, piima pakendamise ja juustu valmistamise ruumid). 2. Rajada kitsede tõufarmid, kus oleks kaasaegne jõudluskontroll, mis varustaks tootmisfarme korraliku aretusmaterjaliga. 3. Koolitada kitsekasvatajaid. 4. Tõsta elanikkonna teadlikust kitsepiima ja juustu osas. 5. Luua toodangu turustamiseks turustusgrupid. (Kalvist, I., 2001. Lk 57) 10 3. KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö teoreetilises osas käsitletakse Eestis kasvatavate lammaste ja kitsede üldist tutvustust. Töö empiirilises osas on koostatud statistikaameti andmete põhjal analüüs mis toimub Eesti lamba ja kitsekasvanduses aruliste näitajatena. Analüüsis on
teel juustu valmistama. Juustu müügist on aga kitsepidajad saanud suurema osa farmi sissetulekutest. Paraku enamus toodetud toorpiimast kasutatakse Eestis töötlemata kujul joogipiimana omas peres. Rahaliselt turustatud piima hulk on väike. Üldiselt võib öelda, et toorpiima farmisisese ümbertöötlemise oskused juustuks, jogurtiks või mõneks muuks piimatooteks on Eesti kitsekasvatajatel tagasihoidlikud. Kuid aasta-aastalt on need oskused kasvanud ja leidub kitsekasvatajaid, kes ka kitsepiimatooteid müüvad. Praegusel hetkel on Eestis 4-5 suuremat kitsefarmi. Eesti suuremas - perekond Kooremite Tubri mahekitsefarmis Läänemaal peetakse ligikaudu 130 lüpsvat kitse, kelledele lisandub noorkari. Vähesel määral on viimasel kümnel aastal Eestisse toodud ka uut aretusmaterjali. 1996.a saadi Norrast 100 doosi norra kohaliku kitsetõu eliitsikkude spermat, millega 1996. ja 1997.a seemendati 10 talus 36 kitse. 1998
annaabi.ee 
