nemad on kõike näinud. Elus olla tähendab armastada. Nii palju, kui võimalik. Tunnistada, jäädvustada ja avaldada armastust iseäranis seal, kus see on täiesti kohatu. Armastada mehi, sest nad on uhked ja paindumatud ja nende jaoks kõlbavad ainult ideaalid. Armastada naisi, sest nad on hoolivad ja keerulised ja nendele sobivad ainult kujutlused.Armastada hulluksajavaid väikeseid lapsi, kes panevad su kannatuse proovile.Armastada kibestunud ja kitsarinnalisi vanureid, kes panevad su ligimesearmastuse proovile. Armastada,armastada, armastada, kuni su südamest on järel vaid üks goddamn must auk keset kulunud ja kulutatud rindkeret ja sa tunned, et sa ei suuda enam mitte midagi tunda, mitte midagi uskuda, mitte midagi loota. Siis sa tead, et sa ei ole enam elus. Siis saabub rahu, õndsus ja igavik.
talurahvaga kuigi lähedast sidet ja paljud neist olid rahvusliku liikumise suhtes avalikult vaenulikud. Teisest küljest oli just viimasel ajal ametisse astunud mitu eesti soost pastorit, nagu Hurt või Andreas Kurrikoff (kelle korteris oli näiteks toimunud esimene "Kalevipoja"-õhtu), kes oma saksa ametivendadega rasket n.-ö. Positsioonisõda pidasid ja kes nüüd otsekui kahe tule vahele jäid. Hurt mõistis lõpuks õigesti, et Jakobson ei ründa mitte ainult kitsarinnalisi saksa kirikuõpetajaid, vaid kirikut ja lõpuks koguni usku kui sellist. See aga ei olnud karge kristliku kasvatuse saanud Hurdale enam vastuvõetav. Niisiis kirjutas Hurt Jakobsonile avaliku kirja, milles ta Jakobsoni süüdistas kiriku ja usu pilkamises ning mahalõhkumises. Jakobson nägi selles vaid oma "seisuse kasu" ülemaks seadmist rahva kasust, mis oli Hurda suhtes ebaõiglane. Hurda vahekord saksa pastoritega oli just õige teravaks muutunud
annaabi.ee 
