Nad ei janune millegi järgi, arvates seega et neil on kõik olemas mida vaja. Inimesed seevastu peavad end targaks ning rahulduvad sellega. Inimene ihaldab kõike mis tal ei ole ja mis on temale kättesaamatu. Tarkust peavad inimesed lihtsalt faktide ja teadmiste omandamist, kuid filosoofid küll ihaldavad tarkust, kuid ei püüa ilmtingimata tarkust taga nõuda, nad teavad et nad ei saa kunagi piisavalt targaks. Arvan et inimesed on kitsarinnalisemad, nad võrdlevad end liiga palju teiste inimestega ja seega arvavad, et nad on targad ja ilusad ja väga head. Kuna religioon populaarsus järjest kahaneb ei ole inimestel aimdust ka Jumala puhtusest ja tarkusest. Ükskõik mida enda Jumalaks pidades seejuures. Usun et filosoofid oskavad ja sudavad vaadata maailmapilti laiemalt ja näha et puhta tõeni on inimesel pikk tee, nad armastavad tarkust ja see tarkus paistab neile nii suursugune ja võimas et kõike hallata ei
., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Maailmad, milles erinevad ühiskonnad elavad, pole mitte eri siltidega varustatud samad maailmad, vaid eraldiseisvad maailmad. Võõra keele õppimine tähendab, et sa sisened teistsugusesse eluviisi. Ühte keelt oskavad inimesed on seega kitsarinnalisemad kui mitut keelt õppivad. Sõnavara tundmine on ka kasulik keskkonna nende aspektide mõistmiseks, mis on tähtsad grupi säilimisele. 5. Etnotsentrism ja kultuurirelativism Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal, nim etnotsentrismiks. See täidab mitmeid indiviidile ja grupile tähtsaid eesmärke. Pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise
(inimesed suhtlevad sümbolite abil ja elavad ühiskonnas gruppidena ) 3. Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst Sapi-Whorfi hüpotees- inimesed on ühiskonnas valitsevaks saanud väljendusvahendiks oleva keele meelevallas, reaalne maailm on üles ehitatud keelelistele harjumustele.Hüpotees kirjeldab kuidas ühiskondade liikmed tajuvad maailma aspekte nagu aeg, ruum, värv. Kellel hinnangule mõõde, mõned märgistavad häid omadusi, teised halbu. Ainult üht keelt oskavad inimesed kitsarinnalisemad kui mitut keelt valdavad. Sõnavara tundmine kasulik keskkonna mõistmiseks ja grupi säilitamiseks. Etnotsentrism- uskumus et oma kultuur on ainuõige ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuristandardite põhjal. Kultuurirelativism arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed. Normid- käitumisreeglid, mis on iga grupi traditsioonide osa. Väärtused on ühiskonnas kehtivad arusaamad hea ja halva, õige ja väära koht. 4
annaabi.ee 
