lubjamördi kasutuselevõtt Panteoni sisevaade Panteoni välisvaade Tähtsaim Kasutati ehitusmaterjal oli poolsammast põletatud tellis Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika • Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut • Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero • Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid • Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi • Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad Rooma kirjandus • Peetakse vanakreeka ja Lääne-Euroopa vahelüliks • 2 tuntumat kõnemeest olid J.Caesar ja T.Cicero • Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis "
Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd HELLENISMI AJAJÄRK Sellest ajastust pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil ROOMA VÕIMU AJAJÄRK Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibib Euroopas tänini Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt üles, vaid ülalt alla Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust e
Siit pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks. Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil. 20. Vana-Kreeka kultuuri Rooma võimu ajajärk 146 eKr – 395 pKr (Rooma riigi lagunemine) Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut. Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero. Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. 21. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi, nimeta helilaadid. Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibel Euroopas tänaseni Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla
muusikateoreetilised tööd. Siit pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks. Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil. 20. Vana-Kreeka kultuuri Rooma võimu ajajärk? 146 eKr 395 pKr (Rooma riigi lagunemine) Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut. Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero. Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. 21. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi, nimeta helilaadid. * Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibel Euroopas tänaseni * Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla
annaabi.ee 
