kindlustades samal ajal kassi liigutuste kiirust ja elastsust. Nii suurte kui ka väikeste kaslaste kolju näitab, et tegu on loomadega, kes on erakordselt hästi kohastunud oma saagi tapmisega ja selle söömisega nii kiirelt, kui võimalik. Suured silmakoopad kindlustavad avara vaatevälja, ajukolju kuulmispiirkond on suur ja lühikesed lõuad saavad laialt pärani avaneda. Kaslased tapavad saaki nii, et purevad oma teravate kihvadega saaki ja kisuvad kiskhammastega lihatükke saagilt lahti. (Clutton-Block, 1991 (Eestis 1998), lk 12-13) 3. Väikesed kassid 3.1 Kodukass Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptlased uskusid, et kassid on pühad loomad, ja kui oli tulekahju, siis kasse päästeti esimesena. Vanaajal ei olnud kodukasse, vaid olid ainult metsikud kassid. Vanaaja inimesed tüdinesid ära hiirtest, sest hiired sõid nende toite. Inimesed hakkasid metsast kasse koju viima ja neid kasvatama.
Hunt võib spetsialiseeruda kindlale saakloomale, sealhulgas ka koerale. Kriimsilmad kasutavad penide küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha (enamasti siiski 2 kg) ja olla nälgimata kuni 10 päeva. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas ligi 40 kitse ja peale selle kümmekond metssiga. Hundid hoiavad saaki tugevasti võimsate kihvade vahel, kiskhammastega aga rebib liha luude küljest lahti. Oma saaklooma korjused söövad hundid täitsa paljaks, sageli süüakse ka karvad ja osa luudest. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest kuid ka loomade arvust. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha
annaabi.ee 
