Muinasaeg - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg
pealikud, kes kontrollisid ka laiemal alal toimunud käsitööd ja kaubandust. Kuna neid asulaid
on Eesti aladelt leitud väga vähe, siis enamik inimesi elas neist väljapool.
Teine oluline kinnismuistis aastast u 1100 eKr on kivikirstkalmed. Kui varem oli haud
kaevatud maa sisse, siis kivikirstkalmed on maapealsed hauad. Haud saadi, kui kõigepealt
laoti kividest ring läbimõõduga 3-8m, kõrgus kuni meeter. Ringi keskele oli paeplaatidest
omakorda laotud kirst, kuhu oli maetud inimene. Kirstuele omakorda pandi peale paeplaadid.
Kirstu ja ringi vahele on omakorda laotud kivid. Ka kirstu ja ringi vahele maeti inimesi.
Keskel kirstus olev inimene on mees ja oletatakse et need kivikirstkalmed võisid olla ühed
perkonna matmispaik, perepea keskel kirstus ja pereliikmed ümberringi. Kaasajal meenutavad
need hauad väikseid künkaid, sest peale tekkinud muld. Neid pole Eesti aladelt väga palju
leitud, ilmselt maeti nendesse tähtsamaid inimesi (kujunev ülikkond). Teiste puhul vb kasutati
annaabi.ee 
