Hooned Hooned Enamus maju olid vee lähedal Hooned Vikingutel olid pikimajad, aga nendel polnud aknaid Hooned Kõik hooned olid teinud puidust või kivist ja katused olid õlgedest Mis olid hoonetes? Mis olid hoonetes? Toas oli pikk pukklaud, kus sööti kogu perega Mis olid hoonetes? Magati puuvoodites Mis olid hoonetes? Tuba valgustas ja soojendas tuli Mis olid hoonetes? Asju hoiti kirstudes Majandus Põlluharimine ja käsitöö Majandus Elati suurte perekondadena Majandus Kingi ja muid riided valmistati nahast Majandus Peeti orjasid (karjakasvarus) Majandus Vabad talupojad Majapidamisriistad ja tarbeesemed Põllutööriistad, kirved ja muud tööriistad Majapidamisriistad ja Vikingutel oli tarbeesemed metallnõud, savinõud, puit- ja tohtnõud Majapidamisriistad ja
· Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse, mõnikord ka pronksi ja hõbedasse. · Tähtsal kohal olid jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. · Skaldid kandsid ette värsse ja
Maja teise korruse kambrid oleksid väikesed, treppe asendaksid tihti redelid. Korstnat ei tuntud, toiduvalmistamise suits pääseks välja läbi katuseava. Maja siseseinad kaetakse marmori ja maalingutega, marmorpõrandat elustaks kirju mosaiik ning söögiruumi põrandmosaiik. Orjad kuulusid perekonna juurde ja neil olid eramutes väikesed kambrid. Ma uhkustaksin luksuslike laudadega, mille plaar oleks vahetatav. Majapidamisesemeid ja rõivaid hoiaksin kirstudes, raha, väärisesemeid ja dokumente rautatud lukustatavates laegastes. Maja uksed suleksin ainult põikpuuga.
Antiik aeg: 1. Terrakota Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides(kirstudes), millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis. Kuna etruskid uskusid, et elu pärast surma läheb edasi, siis kujutasid nad oma kadunukesi sarkofaagidel rõõmsatena, justkui osalistena pidustusest.Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. 2. Nike tempel Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud
Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingite kiri Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse
oma pikkadel laevadel merd sõitma. Mõned suundusid põhja või lääne poole, leidmaks uut kodu ja rajamaks talusid sellistes paikades nagu Gröönimaa ja Põhja-Ameerika. Teised läksid suure röövsaagi ja orjade järele. Osa viikingeid asus Britanniasse ja Iirimaale, kuhu rajati linnu. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse
aidatrepp pidi kergendama viljakottide tõstmist aidas hoiti viljakusjumalat Tõnni AIT ait oli seotud pulmakommetega, seal seisis veimevakk ehitati eraldi veel kala-, piima- jm aitu ait pärineb ajast, mil ei tegeletud intensiivse põllundusega see on vana soome-ugri sõna kasutati ohverdamiskohana, kuna viljasalves hoiti vilja- ja karjaõnne hoidjat Pekot pühade ajal pandi ande jumalatele, nähtamatutele hingedele RIIDEAIT kirstudes hoiti pesu ja kangaid seda kasutasid noored teenijad ja sulased magamiseks seal magavate tüdrukute juures käidi salaja ning sisselaskmist nõuti pillimängu ja lauluga; kui üksi käidi, siis koputati ja vilistati Aida sisevaade SUVEKODA kui elati rehetoas, siis valmistati suviti toitu õues asetsevas suvekojas ehk suveköögis ehitati jõe, järve või tiigi ligidale, kus vesi käepärast ehitati peamiselt kuusest
kui ka päikest. Mööblit oli vähe, sest eluruumid olid määratud inimestele, mitte aga uhkeldava mööbli näitamiseks. Mööbel oli raske ja kohmakas (jõukamates majades tammest või pähklipuust). Elutoa keskel seisis pukkidel massiivne söögilaud, mille otsas oli esinduslik tool peremehele ja külgedel pingid kodakondsetele. Üleriided riputati nagidesse, milleks tavaliselt olid metsloomade sarved. Rõivaid ja kangaid hoiti hoolikalt kokkupanduna tugevates, väljast rautatud kirstudes. Kirstud ja muudki mööbliesemed kaeti värviküllaste vaipade ja linikutega. Vaipu riputati ka seintele, ei asetatud aga jalgade alla maha. Olenevalt aastaajast kaeti külm põrand kas õlgede, heinte või värsku, hästi lõhnava rohuga. Väga tähtis mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4 meetri laiused voodid, mis näitasid peremehe jõukust. Pealegi läks keskaegse kombe kohaselt pererahvas koos külalistega voodisse magama. Niisugune koosmagamine
ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingiaja lõpp Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma, nii et 11. sajandiks olid tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi.
Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitseseid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Ruunikiri on vanade germaani hõimude peamiselt hauakividele, vähem relvadele ja amulettidele jäädvustatud kiri. Loodud arvatavasti kreeka-ladina või keldi-etruski tähestiku järgi
tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud Joonis 4Viikingi kodu kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara Joonis 3Kodu kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 2.1 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune
Kuid Uue riigi lõpuaegadel ründasid Egiptust põuad, ikkaldused, näljahädad, inflatsioonid, korrupatsioon ja rahutused. Hauakambrite seinad olid täis joonistatud seiku üliku või vaarao elust. Mida tähtsam oli isik, keda joonistati, seda rohkem jälgiti kaanoneid(reegleid). Kunsti temaatika keerles peamiselt vaarao ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised jne. Hinnalistest esemetest ümbritsetud kirstudes lamavad egiptuse muumiad olid ääretult kaitsetud. Ainult vaestel, kes olid maetud ilma hauapanustena kõrbeliiva, võis olla lootus pääseda hauaröövlite tähelepanust. Paljud hauaröövlid sõnaotseses mõttes töötasid matuseäris. Hauakaevajad võisid uut hauda kaevates komistada vanale matmispaigale ja selle rüüstada. Surnumatjad võisid muumiat perekonna hauakambrisse pitseerides üht-teist varem sinna pandud esemetest kaasa võtta. Siseinfole tuginedes said kohalikul
Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 6 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune
See kõik algas kui Endoora ema oli suremas. Enne kui ta suri, lamas ta kolm päeva teadvusetult. Arstid arvasid, et ta on koomas. Enne kui suri ärkas ta üles, vaatas toas ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel: Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind. Mu vaene tütar, ükshaaval hakkad sa majast välja tassima kirste, ja nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud. Endoora oli oma ema sõnadest jahmunud, ta ei teadnud kuidas reageerida: kas see kõik oli mõttetus, ainult uni mida ema nägi, või oli see ettekuulutus inimeselt kes just oli taevas? Hirm oma laste kaotamise ees oli suurem kui kahtlused. "Ema" ütles Endoora "Ütle mulle mida ma peaksin tegema, kuidas ma saaks oma lapsi aidata, kas tõesti minu saatus on neid kanda kirikuaeda
Sellised väikeste akende, tambitud savist või paeplaatidest põrandatega eluruumid olid hämarad, külmad ja niisked. Mööblit oli vähe, ta oli raske ja kohmakas. Elutoa keskel seisi pukkidel massiivne söögilaud, mille otsas oli esinduslik tool peremehele ja külgedel pingid kodakondsetele. Üleriided riputati nagidesse, milleks tavaliselt olid metsloomade sarved. Rõivaid ja kangaid hoiti hoolikalt kokkupanduina tugevates, väljaspoolt rautatud kirstudes. Kirstud ja muudki mööbliesemed kaeti värviküllaste vaipadega ja linikutega. Vaipu riputati ka seintele, ei asetatud aga jalgade alla maha. Olenevalt aastaajast kaeti külm põrand kas õlgede, heinte või värske, hästi lõhnava rohuga. Väga tähtis mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4m laiused voodid. Taoline hiidvoodi asus väikesel kõrgendikul, kuhu viis 1-2 astet. Ülalt varjas voodit kergetele sammastele
Edward armastas Bellat ka väga, aga ta ei tahtnud tüdrukut ohtu seada. Siiski Bella paanilise jutu peale, ta lubas tüdrukule, et ei lahku.Hädaoht oli tollaseks ajaks möödas ja lähitulevikus ei paistnud seda tulevat.Bella jätkas vampiiride maailmaga teadlikuks saamisega Edwardi kõrval. Minu arvates oli film väga hea.See oli ainulaadne ja kaasahaarav.Ta ei olnud nagu tüüpiline vampiiri film, kus vampiirid elavad vanaaegsetes mõisades, uinuvad kirstudes, saavad ainult öösel ringi käija ning toituad ainult inimestest.Stephenie Meyeri poolt loodud teoses olid tema vampiirid rohkem inimlikud.Kõik vampiirid ei olnud inimlikud ja inimeste vastu sõbralikud, aga Cullenid oli ehtne näide, et vapmiirid suudavad inimestega koos olla.Filmis oli tegelaste varieeruvus,et kõik vampiirid ei olnud ühesugused.Huvi tekitav oli asjaolu, et Bella kes oli inimene,tekkis sügav suhe vampiiriga.Vampriirid
oli umbes õlgade kõrgune. Tähtsate isikute tarvis olid ka troonid, mis sarnanesid egiptuse troonistmele, mille juurde kuulus ka jalapink, et jalad ei puutuks kokku kivipõrandaga. Laudadest on võimalik eristada kolmel või neljal jalal asuval kiviplaadist söögilaudu trapezasid, mis tõsteti kline ette söömaajaks. Luksusesemetena kasutati pronksist laudu. Kreeklaste riided olid lihtsalt seinal nagis ning asju hoiti kirstudes. Kristudel jätkati arhidektuuristiilide kaunistusi. Ka kirstude kaaned olid kumerad, laemdad või viilaktusega nagu arhidektuuriski. 1.7. Etruski kultuur Levis 8.-3.sajandil e.kr. Asudes poolsaarel on sellel kultuuril mõjutused nii põllumajandusest kui ka merendusest. Peetakse seda ka ülemineku kultuuriks Kreeka ja Rooma vahel. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu ja ennustasid loomamaksa pealt. Etruski templid avaldasid suurt mõju ka hilisemale rooma
on mõõdunud viis päeva. Ning Valdesil oli viiepäevane habe. Kas rännak olematusse? Sir Walter Raleigh rajas Ranoke'i saarele tänapäeva Põhja-Carolinas inglise asunike küla. Heas ümbruses kosus see kiiresti. Maapind oli viljakas ja esimese lõikuse saak varsti aidas. Siis otsustas Walter veel kord Euroopasse purjetada, et sealt varustust ja uusi asunikke juurde tuua. Kuid tagasi jõudes leidis ta eest väljasurnud küla.Langetamisele määratud puude all vedelesid kirved. Kirstudes ja kappides olid riided. Miski ei viidanud võitlusele või külaelanike ootamatule lahkumisele. Kusagil ei olnud näha ka laipu. Seegi juhtum jäi igavesti lahendamata. Kuidas selgitada kadumisi Bermuda kolmnurgas? Juba aastasadu on meresõitjad Bermuda kolmnurka merd Bermuda saarte, Florida ja Puerto Rico vahel. See piirkond on inimestele õuduse peale ajanud, sest seal on kogu aeg laevu jäljetult kaduma läinud. Need haihtusid olematusse. Sealt pole peaaegu kunagi
Nõrgunud terad pannakse kohe kuuma ahju. Esialgu, kus niiskus on eriti suur, tuleks ahjuust aegajalt avada ja kama segada. Kuivatatakse niikaua kuni vili on täiest kuiv ja krõbe. Kama ei tohi liialt pruunistada, siis saab ta kõrvalmaitse. Pärast kuivatamist sõelutakse ja tuulutatakse terad uuesti läbi ja viiakse veskisse.Kohe pärast jahvatamist on kama kõige maitsvam.Kama hoiti varasematel aegadel riidest kottides või kastides (kirstudes). See pole alati kõige parem viis, sest kama kaotab oma aroomiomadused. Parem viis on hoida kama suuremates kogustessuletud kaane all piimanõudes, kaanega plekkpurkides, suurtes klaaspurkides kus õhk ligi ei pääse ega haihtu kama meeldiv lõhn. Toiduga tarvitatakse kamajahu hapukoore või rõõsapiima, hapupiima või rõõsakoore hulka segatuna vedela kördina või kamakäkkidena. Võetakse jahu rohkem, et saaks paras paks puder.
kõige tuntum variant. Lebatseid kaunistati voluutide, loomakäpakujutiste ja ornamendiga. Lihtsad voodid olid metallist, pronksvitstest punutud põhjaga. Pronksist punuti ka istmete põhju. Etruski istemööblist on tuntud ka elegantse joonega troon (kuruuliste), hauakambritest on leitud pronkstoole. Pronksist valmistati kandelaabreid, etruskide metallieelistus väljendus ka pronksist silindrikujulistes kapikestes. Esemeid hoiti kirstudes. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 7 ANTIIKAEG.ROOMA. Vana-Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam orjanduslik riik, mille ajalugu jaotatakse traditsioonikohaselt järgmisteks perioodideks: kuningate ajastu, 8.–6. saj eKr vabariigi periood 6. saj eKr–1. saj eKr keisririigi periood 1. saj eKr–5. Saj Kuigi rooma kultuur jättis ta kultuuriajaloole silmapaistva jälje, arendades ja täiustades teiste
vastu lõvi vägivald, panter himurus ja hunt reetlikus. Põrgus asusid sügavamal rängemad patud. 1. ringis olid süütud lapsed ja antiikajal elanud inimesed, kes ei tundnud Jumalat. 2. ringis olid abielurikkujad Helena ja Paris. Seal puhus külm ja must tuul, mis sümboliseeris silmitut ja vastupandamatut kirge. 3. ringis olid need, kes kellelegi oli halba nõu andnud nt Odüsseus. Türannid pidid keevas veres istuma, ketserid põlevates kirstudes ja silmakirjatsejad kandsid tinamantleid. 8. ringis olid kupeldajad, prostituudid ja petised. Nad rippusid pea alaspidi põleva augu kohal ja kordamööda lõigati neil nöörid läbi. 9. ringis oli kolme näoga Lucifer, kes hoidis lõugade vahel kolme kõigi aegade suurimat reeturit Juudast, Brutust ja Cassiust. Puhastustules tuli neile vastu mõõgaga ingel, kes tegi talle otsaette 7 P-tähte. Iga neist sümboliseeris ühte surmapattu (uhkus, kadedus, viha, laiskus,
pronksivalu imiteerivaid sooni jm Kesk-Euroopa pronksiaeg: kellpeekrite kultuur Datering: ca 2900-2000 eKr, Tunnuslik: iseloomuliku kujuga savinõud Asulaid teada vähe, peamiselt matmispaikade põhjal Skandinaavia pronksiaeg Datering: 1800-500 eKr Monteliuse 6 perioodi Keskuse-tagamaa-ääreala süsteemi kujunemine Merelised sidemed Suured pronksiaegsed kääpad, lisaks põletus-matustele matused ka tammepuust kirstudes Lisaks uurimisloolisele seosele mõjutanud ka Ranniku-Eesti kujunemist – üks võimuala ja tootmissüsteem Üleminek rauaajale, muinasaja lõpp Sissejuhatus: urniväljade kultuur • Üldine dateering: 1300-700 eKr, st noorem pronksiaeg ja rauaaja algus • Iseloomulik: esmakordselt põhiline matmisvorm saviurni asetatud põletusmatus • Matused panuste poolest ühtlaselt vaesed, üksikud jõukamad matused seostuvad mõne muu kalmevormiga
Pronksiajast on pärit muistsete põldude jäänused, mis tekkisid tänu sellele, et hakati rajama nelinurkseid põlde. Ilmusid ka kivikirstkalmed. Toimusid väga suured muutused: varem maeti maa sisse, nüüd aga ehitati maa peale kindla konstruktsiooniga kiviasjad. Need kalmed on olnud nähtavad, maastikule jäetud objektid. Pea oli kividega kaetud, muu osa pealt võeti võib-olla vahepeal kivid ära. Võib-olla räägiti kontidega, tutvustati järeltulijaid jms. Luudega peeti ka pidu, osades kirstudes on luud läinud vahetusse. Olid ka laevkalmed, mida on Eestis ainult kolm Sõrves ja Vaos. Suuremad kivid on laotud ümber laevakujuliselt. Need on tehtud võib-olla Gotlandi eeskujul. Lohukive on Eestis üle 1750. Kalmetest on leitud mitmeid pintsette ja habemenugasid. Sageli esinevad pintsetid koos habemenoaga. Tuula tutulus, oli mingi kummaline asi, mis pandi hauda kaasa. Tutulus oli tegelikult aga vööehe. Taanist leiti üks laip, millel oli seelik, mis koosles nööridest
süvendatud maju. Matused harilikult individuaalsed. Surnu maeti kõverdatult; orientatsioon ja hauapanused sõltusid soost. Meestel tihti panuseks luust või kivist nelinurkne plaadike, mille nurkades olid augud. Sellised plaadikesed olid randmete juures olid vibuküttide randmekaitsed. Meestele kaasa pandud ka tulekivist, vasest või hiljem ka pronksist pistodad. Kõige rikkalikumalt hauapanuseid just meestel. Naistel sageli vasknaasklid. Savinõud. Osad puust kirstudes. Põletusmatust vähe. Moraavias on põletatud surnuluid leitud kas mingites urnilaadsetes anumates või niisama maetud. Puust kambrilaadsed haudehitised. Mõnedes piirkondades megaliithauad, kivist kirstud. Keraamika: pruun, punakaspruun, oranz v kollakaspruun. Sageli nöörivajutised. Nõud ornamenteeriti üleni: põhiliselt geomeetrilise ornament, nöörivajutised. Ornament võis olla täidetud valge pastaga. Nõud õhukese seinaga jooginõud (sügavad ja suhteliselt kitsad)
kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel, pööblile kõlbas ka parkimata lammas, mäger ja rebane. Lihtinimesed kandsid nahku aastaajast sõltumata pidevalt, sealjuures just nõnda, et karv oli vastu ihu ja karvadeta pool jäi nähtavale. Kaupmehed hakkasid korraldama kangalaatu, kuhu tulid kokku paljude erinevate maade kaupmehed. Rõivaid säilitati ja hoiti suurtes tammepuust kirstudes need olid majapidamises kõige vajalikumad mööbliesemed. Ehted: 30 Varase keskaja ehteid peetakse Bütsantsist pärinevate kõrval küllaltki algelisteks, ehkki mõningaid suurepäraseid ehteid on Iirimaa kullasseppade tööde hulgast leitud. Aja möödudes oskused aga paranesid. Enim kasutatud materjaliks oli kuld, sellest tehti käevõrusid, kaelaehteid ja sõrmuseid. Jalanõud:
kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel, pööblile kõlbas ka parkimata lammas, mäger ja rebane. Lihtinimesed kandsid nahku aastaajast sõltumata pidevalt, sealjuures just nõnda, et karv oli vastu ihu ja karvadeta pool jäi nähtavale. Kaupmehed hakkasid korraldama kangalaatu, kuhu tulid kokku paljude erinevate maade kaupmehed. Rõivaid säilitati ja hoiti suurtes tammepuust kirstudes need olid majapidamises kõige vajalikumad mööbliesemed. Ehted: 30 Varase keskaja ehteid peetakse Bütsantsist pärinevate kõrval küllaltki algelisteks, ehkki mõningaid suurepäraseid ehteid on Iirimaa kullasseppade tööde hulgast leitud. Aja möödudes oskused aga paranesid. Enim kasutatud materjaliks oli kuld, sellest tehti käevõrusid, kaelaehteid ja sõrmuseid. Jalanõud:
1. ringis olid süütud lapsed ja antiikajal elanud inimesed, kes ei tundnud Jumalat. 2. ringis olid abielurikkujad Helena ja Paris. Seal puhus külm ja must tuul, mis sümboliseeris silmitut ja vastupandamatut kirge. Tegeliku pahega inimesed. 3. ringis 25 olid need, kes kellelegi oli halba nõu andnud näiteks Odüsseus. Türannid pidid keevas veres istuma, ketserid põlevates kirstudes ja silmakirjatsejad kandsid tinamantleid. Prassijad, õõdutundeta inimesed, Gerberose valvata. 4. ringis oli ihnsad ja pillagad. 5. ringis tiigedad, uhked, kadedad. 6. ringis ketserid põlevates puusärkides. 7. vägivallatsejad, enesetapjad, toorutsejad, olid alasti soos. 8. ringis olid kupeldajad, prostituudid ja petised. Nad rippusid pea alaspidi põleva augu kohal ja kordamööda lõigati neil nöörid läbi. 9. ringis oli kolme näoga Lucifer, kes hoidis lõugade vahel
annaabi.ee 
