nagu meie neid näeme 9. Kirjelda etruskide kunsti ja kultuuri Elasid alates 8. Saj e.m.a. Itaalia aladel. Roomlased tegid maatasa nende linnad 4.saj e.m.a. Uskusid hauatagusesse ellu, surnute kultus. Hauakambrite seinamaalidel kujutati helgeid ja lõbusaid hekti: peod muusika ja tantsuga, jahiretked, spordivõistlused, mõnusad viibimised pereringis. Terrakotast e. põletatud savist kirstudel kujutati näiteks patjadel külitavaid abielupaare sõbralikus vestluses või einestamas. Skulptuuridel etruksidele omased näojooned: suur nina, mandlikujulised silmad, lopsakad huuled. Etruksid olid osavad pronksivalajad. 10. Roomlase edusammud ehituskunstis. Mis ajast pärinevad kõige uhkemad arhitektuurimälestised? Võlvid, kuplid, mört- suured edusammud ehituskunstis. Sai luua mitmekesise plaaniga siseruume ja väga suuri siseruume
Järgiti ülima tagasihoidlikkuse traditsiooni ja keha eksponeerimine seostus seksuaalse ahvatlemisega. Impeeriumi ajal muutus oluliseks isikukultus ning hakati järgima keiserliku perekonna rikkalikku ja dekadentlikku stiili. Juuksed: lokkis juuksed. soengud rikkalikud, kihilised, lainelised, palmitsemine, parukad (maal elavate orjade omad). Ka meestel olid pikad juuksed. Kaunistati diaaridega, vääriskividega, peapaeltega, ripatsitega. 3.Muistne Egiptus Freskodel, urnidel ja kirstudel olevad maalingud tõestavad, et juuksur oli selle ajastul aukohal. Riietus, soeng, habe, peaehe olid seisuse ja auastme tunnuseks. Jõukamatel olid omad isiklikud juuksurid, kes neile personaalseid visiite tegid, hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Parukate (inimjuustes, lambavillast) ja juuste seadmine oli orjade tööks. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga.
seda cassone'ks. Cassone kaks põhitüüpi, kodu ja reisikirst kujunesid välja 16. sajandiks, neil mõlemal oli rikkalikult kaunistatud korpus ning lame, mõnikord marmorplaadiga kaas. 16. sajandi algul eelistati veel madala kapi sarnast vormi ja värvitud graveeringut., sajandi teisel poolel sai suurmoeks lõvikäppadele toetuv, antiikse sarkofaagi kuju imiteeriv nikerdatud ja poleeritud kirst. Nikerddekoor võis vahest kirstudel mõjuda peaaegu skulptuurina (Firenze mood), nii ümarplastiliselt oli see teostatud. Soositi pahklipuud, sest seda oli pehme nikerdada. Lihtsam mööbel tehti enamasti paplist, kastanist või muust vähem hinnalisest kohalikust puust. Käe ja seljatoe lisamine tegi sellisest nikerdatud kirstust puust sohva - cassapanca, mida kasutati enamasti rahkirstuna. Kirst oli seetõttu alati lukustatav. Cassone Tool Renessanssiaegse Itaalia istemööbel oli väga mitmekesine
Kõiki protseduure viisid läbi orjad ja igal ühel neist oli oma kindel ülesanne Juukselõikus protseduure tehti ränikivist valmistatud noaga.Nuga aeti leegi kohal kuumaks ja sellega kärbiti juukseid. Samuti aeti meestel habet ränikivist või pronksist valmistatud „habemenoaga“ Meeste juuksed seoti kimpu nahkpaelte abil,naised aga punusid endale patse ja sättisid ned soenguteks. Muistne Egiptus. Freskodel, urnidel ja kirstudel olevad maalingud tõestavad, et juuksur oli selle ajastul aukohal. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma jumal selleks otstarbeks barber god. Jõukamatel olid omad isiklikud juuksurid, kes neile personaalseid visiite tegid, hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Harvad polnud ka juhud, kui juuksur kuulus jõuka Egiptlase kaaskonda. Samas ei olnud teenus ainult rikkurite lõbu. Vaesemad kodanikud
nikerdatuna sageli üle maaliti.( viinamarjalehed ja marjad, rosetid, lilled (nn mille fleurs), ristlillik). Mööbliesemete osas oli gootika romaani stiiliga võrreldes mitmekesisem- kodustiil arenes mugavuse suunas , see aga omakorda suurendas esemete hulka. Gootika kõige tarbitavamaks esemeks jäi vaieldamatult kirst, mis meenutas väikest postjalgadele tõstetud majakest, mis aga romaanistiiliga võrreldes oli palju peenem - nüüd oli raamkonstruktsiooniga kirstudel ilusad siledad raamlauad, nende paneel oli kaunilt nikerdatud. Enim levinud ornamentideks olid: teravkaare petikniss, rosett, papüürusrull e linavoltornament(parchemin- plies). Kaanetüüpidest domineeris lame kaas, mis võimaldas kirstu kasutada nii pingi kui ka magamisasemena. Kindlasti oli kirst ühtlasi ka kohver, mille külgedel olid sangad ja tugevuse tagamiseks raudnurgikud, mis meile tuttavad juba romaani stiilist. Sealt on pärit ka kirstupaneeli maalimine, kas kangale või nahale
ETRUSKID Elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstudel kujutati inimfiguure. Hauakamber kujundati nagu elutuba. Etruskide templid olid puust. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased. Roomlased võtsid palju üle etruskitelt ja kreeklastelt
sajandiks, neil mõlemal oli rikkalikult kaunistatud korpus ning lame, mõnikord marrnorplaadiga kaas. 16. sajandi algul eelistati veel madala kapi sarnast vormi ja värvitud graveeringut, sajandi teisel poolel sai aga suurmoeks lõvikäppadele toetuv, antiikse sarkofaagi kuju imiteeriv nikerdatud ja poleeritud kirst. Eriti pidulik pidi olema pruudikirst, õieti telliti neid puusepalt korraga kaks - üks pruudi, teine peiu perekonna vapiga. Muu nikerddekoor võis niisugustel kirstudel mõjuda peaaegu skulptuurina - see oli Firenze mood nii 30 ümarplastiliselt oli see teostatud. Seetõttu soositi eriti pähklipuud, mida oli hea pehme nikerdada. Lihtsam mööbel tehti enamasti paplist, kastanist või muust vähem hinnalisest kohalikust puust. Käe- ja seljatoe lisamine tegi sellisest rikkalikult nikerdatud kirstust puust sohva - cassapanca
loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga- aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Freskodel, urnidel ja kirstudel olevad maalingud tõestavad, et juuksur oli Egiptuses aukohal. Jõukamatel olid omad isiklikud juuksurid, kes neile personaalseid visiite tegid, hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Harvad polnud ka juhud, kui juuksur kuulus jõuka Egiptlase kaaskonda. Samas ei olnud teenus ainult rikkurite lõbu. Vaesemad kodanikud nautisid rändjuuksuri teenust, kes sättis oma äri õles sobivaima puu najale. Umbes 3000 e.m
oli seinal rõhtsad puuliistust varnad, milles olid esemete jaoks avad. Püttides hapnema pandud piima ja teisi toiduaineid, eriti leiba, hoiti kapis. Varasemad kapid olid ühe uksega, väikesed ja seisid vahetult põrandal. Mõnel pool jäeti ukse sisse suur neljakandiline õhutusava. Üks vanimaid panipaiku oli kirs, neljal jalal seisev kaanega laudkast, kus hoiti riideesemeid, kangaid jne, samuti vilja ja jahu. Seetõttu on kujunenud kirst omaette rikkuse sümboliks. Vanadel kirstudel oli sammaskonstruktsioon. Levinud olid ka kumerakaanelised kirstud. Viljakirstud olid lihtsad ja kaunistusteta. 6 Pimedal ajal valgustati elutuba männi- või kasepuust kistud peergudega, mida hoidis kas ahju välisnurgale kivide vahele või ümberpaigutatava tulejala külge kinnitatud raudklamber pilak. Rehetoas pidi ruumi olema ka vokkidele ja kangaspuudele. Põhiline ketrusaeg oli sügistalvel, aga
Konstruktsioon loogiline ja lihtne. Tänu rüüstamata Tutanhamoni hauakambrile (avastati 1922) on säilinud palju mööblit uue riigi perioodist. Nõgusa põhjaga taburetid ja toolid, kokkukäiv taburet (klapptooli varaseim prototüüp), seljatoega toolid, troonid, voodid, kokkupandavad voodid, peatoed magamisasemetele, troonid, kirstud, lauad. Istmete põhjad olid tihti punutud nahkrihmadest, istmete jalad lõppesid lõvikäppade või härjakapjadega. Mööbel oli värvitud, kirstudel ja laegastel rikkalik ornamentaalne, tihti ka figuraalne dekoor, troonid kaunistatud eriti rikkalikult. Kaunistusmaterjalideks elevandiluu, pärlmutter, poolvääriskivid, kuld. Mööbli materjaliks oli enamasti sisseveetud puu: sükomooripuu, oliivipuu, seeder, must puu, jugapuu, kohalikest puusortidest niiluse akaatsia. Mööbel koostati väikestest osadest, puitu täiendasid nahknöörid ning taimsed köied. Egeuse kultuur – Euroopa vanim kõrgkultuur. Kreeta
preilid olid vanemate poolt usaldatud tagasihoidliku ja auväärt proua Aloise de Gondelaurier' hoole alla, kes oli endise kuninglike ammuküttide ülema lesk ja elas oma ainsa tütrega Pariisis oma majas vastu Jumalaema kirikut. Palkon, kus noored preilid istusid, viis toredasse tuppa, mille seinu kattis kollane flaami nahk, kuhu kuld-oksad olid sisse pressitud. Rööbiti jooksvad nikerdatud laetalad rõõmustasid silmi oma veidrate värviliste ja kullatud kaunistuste hulgaga. Nikerdatud kirstudel sillerdasid siin-seal säravad emailkaunistused; fajansist metsseapea kroonis suurepärast nõuderiiulit, mille kaheosaline jaotus vihjas sellele, et majaemand oli ühe kuningliku vapirüütli abikaasa või lesk. Tagaseinas, kõrge, üleni vappide ja kilpidega kaunistatud kamina kõrval istus punasest sametist toredas tugitoolis viiekümne viie aastane proua de Gondelaurier, kelle vanust võis lugeda mitte üksnes ta näost, vaid ka riietusest.
annaabi.ee 
