Liivimaa ristisõda, kui pöördepunkt Eesti ajaloos Liivamaa ristisõda on tuntud enamasti Eest Muistse Vabadusvõitluse nime all, leidis aset 13.saj. Liivimaa ristisõda avas ristisõdade ajastu.Laienesid kirstliku maailma piirid ja taheti paganlusega lõpp teha.Alguses tuldi Eesti aladel kaupa müüma, kaasa aga saadeti ka munk, kelle ülessandeks oli usku levitada.Liivlasedvõtsid ristiusu vastu , kuid peagi halvenes läbisaamine ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja. Liivlaste maaala vallutati kiirest ja pandi Eesti vastu võitlema. Ettekäändeks toodi see, et Ugandlased olid röövinud Pihkvasse suunduvat saksalte rongi
Koostati dokument „Requerimiento“, kus kirjeldati indiaanlastele Maailma ajalugu alates Aadamaast ja väidet, et need alad kuulusid õiguspäraselt hispaanlastele, sest need olid paavsti kingituseks. Dokument loeti ette Mehhiko vallutamisel. Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada? Siit tuleb: 2) Religiooni argument: uutes maades tuleb levitada kristlust. 1493. aasta paavsti bulla ütles otsesõnu, et annetuse eesmärk on vajadus teha kirstliku misjoni ja sellega pandi hispaanlastele kohustus seda teha. 3) Tsivilisatsiooni argument: Vajadus barbaarset tsiviliseerida, anda neile riided ja moraal, abielu. Juurida välja patune elu, inimohverdused, türannia. Ise nimetasid seda Mehhiko rahvaste päästmiseks. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las casas- indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, neid tuleb vastavalt kohelda. Kuna nende
(et Hispaaniale). Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes teistel maadel elavad? Otsustati, et tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine indiaanlaste poolt, sest juriidiliselt kuuluvad need maad tegelikult Hispaaniale. Miks paavst võib teiste maid annetada? Kristianiseerumise argument. Religiooni argument : uutes maades levitada kristlust. 1493 aasta bulla kirstliku misjoni vajadus. 1492 rekonkista lõpp, selles nähti algust kogu maailma kristianiseerumises. Cortes : Kastiilia on jumala poolt välja valitud rahvas, kes peab kristlust levitama üle maailma. Tsivilisatsiooni argument : juurida välja patune elu, jumalike loomuseduste vastu eksimine (nt tseremoniaalne inimohverdus). Keelustati polügaamia. Ametlik argumentatsioon : õiglus+religioon+tsivilisatsioon. Hispaania impeeriumi ideoloogilised probleemid :
Juba neandertaallane ja homo erectus ründasid naabreid ja anastasid nende asulaid Mesopotaamia 5000 aastat tagasi Foiniikia kolooniad Vahemere aladel Viikingite tegevus Euroopas ja Kaukaasisas Ristisõjad Euroopa äärealadel Ameerika vallutamine Kolonialism Domineerimise, valitsemispraktika, kus üks rahvas allutab teise Koloonia: emamaast ehk lähtemaast kaugel asetsev territoorium. Euroopa kolonialism on olnud tihedalt seotud kirstliku misjoniga. Ausnduskolonialism Sissetung koos sissetungijate elamaasumisega Kohalike orjastamine ja tapmine Sõltlaskolonialism Asumaad - vasallriigid – korraldatakse okupeeriva riigi poolt ümber. Suhted kohalikega Koostöö: - Kohalik administraator kohapeal - Nii kohapeale saadetud emamaa esindajad kui kohalikud kollaborandid. - Viimased panevad koloniseeritud rahva maksma emamaale makse jms. Vastupanu: - Vägivallaga vastupanemine
võrdsed. Impeeriumi kontekstis oli selline olukord suur muutus – staatus ei mänginud enam rolli. III LOENG – 08.09.2020 – KRISTLUS ROOMA RIIGIS KUNI 4. SAJANDINI. TAGAKIUSAMISED, GNOSTITSISM, MONTANISM. VAIMULIKUAMETI KUJUNEMINE. Kristliku ja juutliku kogukondade vaheline lõhe. Ehkki selleks ajaks oli juba paganamisjon alguse saanud, siis juutide ülestõus 70. aastal roomlaste vastu, oleks daatumiks, mil saab lugeda kirstliku kiriku silmnähtavat ja lõplikku eraldumist juutlusest. Lisaks assimilatsioonile juutlusega, tuleb rääkida 1. ja 2. sajandil ka assimilatsioonist hellenistliku Kreeka-Rooma maailmaga. Tasub pilk pöörata kahele mehele – Tertullianus Kartaagost ja Justinus Märter. Iseloomustavad vastasseisu kristliku usu mõistmises. See kokkupõrge peegeldab teemat, mis on tänaseni aktuaalne. Kristlik kirik on sääraseid
Koostati dokument ,,Requerimiento", kus kirjeldati indiaanlastele Maailma ajalugu alates Aadamaast ja väidet, et need alad kuulusid õiguspäraselt hispaanlastele, sest need olid paavsti kingituseks. Dokument loeti ette Mehhiko vallutamisel. Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada? Siit tuleb: 2. Religiooni argument: uutes maades tuleb levitada kristlust. 1493. aasta paavsti bulla ütles otsesõnu, et annetuse eesmärk on vajadus teha kirstliku misjoni ja sellega pandi hispaanlastele kohustus seda teha. Cortes'i õigustus misjonile oli, et Kastiilia on jumala poolt välja valitud rahvas, kes peab kristlust levitama üle maailma. 3. Tsivilisatsiooni argument: Vajadus barbaarset kultuuri tsiviliseerida. Juurida välja patune elu, jumalike loomuseaduste vastu eksimine (nt tseremoniaalne inimohverdus). Ise nimetasid seda Mehhiko rahvaste päästmiseks. 59. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda
Esimene kirstlik voorus on alandlikkuse voorus. Aquino Thomas Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. Püha Paulus või Franciscus Assisist peavad end väärituks kõiges, v.a. Jumala armus. Vääritus pattude pärast, kui Jumala au ja ligimese hüve nimel suured, ennastunustavad teod. Kui selle eest osutatakse au, siis võetakse see vastu, kui viidatakse Jumalale ja muust maistest hüvedest ega rikkustest ei hoolita. Feodaalne au ehk rüütliau Paralleelne kirstliku auga. Feodaalau saab algselt sisu vallutustest (barbarite hõimud Rooma riigi aladel) hõimuliidrid ehk vabad mehed. Aadlisoo kujunemise alused: · Need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meese atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus välised hüved, eriti feodaalvaldus kõrgkeskajal au internaliseerimine (karakteriomadused). Hakatakse rõhutama, et
annaabi.ee 
