saanud. Taime teatakse üldiselt hästi, ehkki nimed on erinevad, näiteks ussimari, hundimari, villimari, hullukoera-mari ja teised. Harilik ussilakk on siis taimeliik lemmelilleliste või liilialiste sugukonnast. Taim võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks. Vars on püstine. Ussilakal on neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik. Lehed asetsevad korrapärases nelinurgas varre tipul. Kevadel on vaid üks tipmine õis, sügisel mari, mis on sinakasmust ja kirsisuurune. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid või hallikaspruunid. Kuna ussilaka mari on halva maitsega, siis raskeid mürgistusi juhtub haruharva. Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom. Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte kramplike kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid
kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 18...45 cm. Õis: Vaid üks tipmine õis. Õiekate lihtne, lahklehine, koosneb (6) 8...10 (12) lehest. Välimised õiekattelehed rohelised, sisemised kollakasrohelised, kujult lineaalsed. Õitseb mais ja juunis. Vili: Paljuseemneline peaaegu kerajas kirsisuurune mari. Värvuselt mustjassinine, sageli vahakirmega kaetud. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid kuni hallikaspruunid. Vili on ebameeldiva maitsega, väga mürgine. Leht: Varre tipus männasena 4 (5...8) äraspidimunajat terava tipuga terveservalist lihtlehte. Pealt rohiroheline, alt veidi heledam. Pikkus 6...13 cm, laius 3...8,5 cm. Leheroots väga lühike. Paljunemine: Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil. Kasvukoht: Salu-, laane-, lodumetsas, puisniitudel
jook. 2. KOHVI KASVATAMINE: Kohvitaim · Kohvitaim kuulub madaraliste sugukonda. · Kohvitaim võib kasvada kuni 10m kõrguseks, mistõttu seda nimetatakse ka kohvipuuks. · Kohviistandustes kärbitakse kohvitaimed saagikoristuse hõlbustamiseks sobiva kõrguseni. · Kohvitaime õied on valged ja lõhn meenutab jasmiini- või apelsinilõhna. · Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: Araabika pärast vihma ja Robusta korrapäratult. · Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. · Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist. · Marjad valmivad eriaegadel, seetõttu tuleb ühelt taimelt saaki koristada mitu korda. · Igas kohvimarjas on kaks seemet ehk kohviuba. Kohvi kasvatamine · Kohvipõõsas peab kasvama 3-4 aastat enne kui põõsalt saab esimese saagi. · Täissaagikuse saavutavad põõsad 7-8 aastaga. · Ühe põõsa saak aastas on ligikaudu pool kilo kohvi.
Kohvi on kahte liiki Araabika ja robusta. Kohvipuud kasvavad üle maailma kitsas subtroopilises vöötmes umbes 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Kohvitaim on pärit Etioopiast. Suurimad kohvitootjamaad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. Kohvitaim on väga külmakartlik. Kohvitaim võib kasvada kuni 10 m kõrguseks. Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: araabika pärast vihma ja robusta korrapäratult. Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist. Keskmine kohvipuu annab ainult 1 kg röstitud kohvi aastas ja esimese saagini jõudmiseks kulub neli kuni viis aastat. Maailmas on viis peamist kohvikasvatuspiirkonda: Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika, Aafrika, Aasia ja Okeaania. Kohvi röstimisel toimuvad keemilised protsessid, mille käigus kujunevad välja kohvi maitseomadused
annaabi.ee 
