Seda näidendit kirjutas Tsehhov väga pikalt ja ülima rangusega. Ise nimetas ta seda komöödiaks. Peale perekondlikku tragöödiat kolib mõisa tohutu suure kirsiaia omanik pr. Ranevskaja. Olukord kodus läheb aga majanduslikult väga keerukaks, võlad panga ees, maksmata intressid jne. Tegevus algabki hetkest, mil Ranevskaja saabub pärast kuueaastast eemalolekut taas koju oma tütarde, venna ja teiste lähedaste juurde. Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed. Lavastaja Hendrik Toompere on tegelasteks valinud head Eesti näitlejad nagu Merle Plamiste-Ranevskaja osas, Mait Malmsten-Lopahhini osas,
kasutütrest Varjast ja Ranevskaja vennast Gajevist. Teisteks peategelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov Lugu algab sellega, et Pariisist saabub Ranevkaja koos oma tütrega ja teenijatega, kes koos neile rongijaama vastu läinud Gajeviga tagasi mõisa tulevad. Mõisaproua läks viie aasta eest Pariisi, et murede eest põgeneda. Eelkõige oli muredeks tema poeg, kes jõkke uppus ja abikaasa kaotus. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks Lopahhini idee: kirsiaed, mis on ilusaim vaatamisväärsus ümbruskonnas, maha raiuda ja see maaala suvitajatele välja rentida. Rentnikelt saaks piisavalt raha mõisa võlgadest päästmiseks. Sellega pole Ranevskaja ega ta
naerdes, nuttes ja nuuksudes ühtaegu, võtab ennast lõpuks kokku ja jutustab tüdrukute elu viimastest minutitest rahulikult, kaalutlevalt, aga eelkõige sügava austuse ja lugupidamisega. Siiralt ja lihtsalt. (Ene Kallas, Meie Maa, 19. juuni 2012). Samuti andsid ajaloolised vahelõigud väga palju etendusele juurde, kuna nii mõistsid vaatajad loo ajaloolist tausta paremini. Nikolai II tütred elasid osaliselt otsekui teises maailmas, selles, mille lõi kirjanik Tsehhov oma "Kirsiaiaga".(Enda Naaber, Saarte Hääl, 20.juuni 2012). Nimelt kogu etenduse vältel, ühes toas olles, lavastasid tüdrukud oma vanematele etendamiseks Tsehhovi ,,Kirsiaia" järgi näidendit. Nad olid peaaegu terve elu oma perele toredaid näidendeid lavastanud. Kuid kahjuks ei jõudnud nende vanemad ,,Kirsiaeda" kunagi vaadata. Nad etendasid näidendi valvuritele. Valvurid vastasid loiu käteplaksutusega ning tõmbasid toa ukse pauguga kinni.
neiu maha laitnud. Vaatamata sellele, et Tatjana tunnistas oma tundeid, jäi ta siiski oma abikaasaga, kuna ta leidis, et see on tema kohustus ühiskonna ees + truudus. Tsehhov ,,Kirsiaed" Mõisaomanik Ranevskaja on suurest võlgades ning seetõttu Mõisa kõrgkiht ei läheb tema maja koos kirsiaiaga oksjonile. Kellelgi pole raha teadvusta endale olukorda mõisa oksjonilt päästa, kuid kaupmees Lopahhin tuleb välja ning seetõttu jätkavad ideega kirsiaed maha raiuda ning see ala suvitajatele välja lõbutsemist, kuni lõpuks rentida, et päästa mõis. Kuid kumbki mõisa omanik pole mõisast ilma jäävad.
Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Tsehhov ,,Kirsiaed" Näidend on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast, tütrest Anjast, kasutütrest Varjast ja Ranevskaja vennast Gajevist. Teisteks peategelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks Lopahhini idee: kirsiaed, mis on ilusaim vaatamisväärsus ümbruskonnas, maha raiuda ja see maaala
Ta tõdeb kurbusega, et isegi kui õed oleks Moskvasse saanud, siis ei oleks nende elus midagi muutunud. Tsehhov on veendunud, et seda tüüpi inimesed ei julge võimalusi realiseerida. Kriitika inimeste suhtes, kes ei tee oma unistuste realiseerimiseks midagi. ,,Kirsiaed" mõisaproua Ranevskaja pöördub koos tütre Anjaga Pariisist tagasi oma mõisa Venemaal. Mõis on aga suurtes majanduslikes raskustes ning see pandi koos ümbritseva hiiglasliku kirsiaiaga oksjonile. Võlgadest, oksjonist pääsemiseks teeb kaupmees Lopahhin ettepaneku hooned lammutada, aed maha raiuda ning krunt tükk haaval suvitajatele müüa. Nii oleks Ranevkaja päästetud. Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima.
nagu Ravenskaja on kindlasti palju. Tänapäeval on lihtsam naiivseid inimesi tüssata, sest inimmõistus on edasi arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha. Kõik on kurvad, et Gajev mõisa vanaema raha eest osta ei saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära
nagu Ravenskaja on kindlasti palju. Tänapäeval on lihtsam naiivseid inimesi tüssata, sest inimmõistus on edasi arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha. Kõik on kurvad, et Gajev mõisa vanaema raha eest osta ei saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära
Ta tõdeb kurbusega, et isegi kui õed oleks Moskvasse saanud, siis ei oleks nende elus midagi muutunud. Tsehhov on veendunud, et seda tüüpi inimesed ei julge võimalusi realiseerida. Kriitika inimeste suhtes, kes ei tee oma unistuste realiseerimiseks midagi. Kirsiaed mõisaproua Ranevskaja pöördub koos tütre Anjaga Pariisist tagasi oma mõisa Venemaal. Mõis on aga suurtes majanduslikes raskustes ning see pandi koos ümbritseva hiiglasliku kirsiaiaga oksjonile. Võlgadest, oksjonist pääsemiseks teeb kaupmees Lopahhin ettepaneku hooned lammutada, aed maha raiuda ning krunt tükk haaval suvitajatele müüa. Nii oleks Ranevkaja päästetud. Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima
kõrgemale. Inimeses peab olema kõik kaunis: nii nägu kui riided, nii hing kui mõtted. Tsehhovi tegelased risti vastupidised. · "Kirsiaed" Anna Ranevskaja mõisaproua, kes saabub mõisa pärast pikka aega. Mõis pankroti äärel. Pere raharaiskaja Kirsiaia asemele suvilate rajoon. Perekonnatuttav ostab mõisa ära. Inimene ei suuda lahkuda rahast.Komöödia algab mõisaproua, tema tütarde ja venna saabumisega vanasse kirsiaiaga mõisamajja mõisaproua ja tema venna lastekodusse. Proua kolis mõisast välja peale oma poja uppumist mõisa lähedal asuvasse jõkke ning seejärel sõitis välismaale. Siiski ei andnud talle mõte lapsepõlvekodust rahu ning ühel päeval saabubki ta koos tütarde ning vennaga koju. Kuid lapsepõlve kodu ei ole siiski endine võlad on kasvanud ning kaunist kirsiaeda ähvardab mahamüümine